Aga mõni teine tööpäev möödub töötades helitöötlusprogrammidega, monteerides faile ning luues muusikat. Sellega jälle iPad nii hästi toime ei tule.

iPad tuletab meelde, et ta pärineb telefonist

Loomulikult oli hulgaliselt pisiprobleeme ja äpardusi, mis tuletasid meelde, et iPad on siiski tahvelarvuti, mis jooksutab nutitelefonist alguse saanud operatsioonisüsteemi, mis säärase töö tegemise jaoks eriti mõeldud ei ole. Vahel oli mõne asutuse või süsteemi intranet kohmakas puuteekraaniga kasutada. Siis avastasin, et kui keegi saadab mulle Google Docsi lingi, avaneb Safaris soovitusega laadida alla äpp. Kuna see on mul juba olemas, kuvatakse teate kõrval ka avamisnuppu, mis avab Google Docsi rakenduse avalehe, ilma saadetud dokumendita… Hästi keeruline on töötada korraga näiteks kolme Wordi dokumendi või e-kirjaga, selleks, et e-kirja kirjutades kontrollida mõnd infokildu ühest ja siis teisest dokumendist.

Selliseid pisiasju on veel, aga see lugu tegelikult ei ole mõeldud selleks, et iPadi kiruda. Olgu, üks asi veel. Mitmed inimesed, kes tegelevad visuaalkunstiga, on seadet kiitnud. Kuid Apple kas ei arva, et helidega tegelevad inimesed ei ole Prod, või siis olen mina asjadest valesti aru saanud.

A4-suurune märkmik

Minu iPadist sai seega A4-suurune märkmik, mis on suurepäraseks vahendiks üritustel märkmete tegemiseks, esinemise ajal oma kava kontrollimiseks, e-kirjade saatmiseks (juhul kui sa ei pea kolme dokumenti selleks kasutama) ja info tarbimiseks, olgu ta siis veebilehe, raamatu, video või mp3 kujul. Loomulikult on kasutusi veelgi, aga rangelt võttes ei lähe Facebook, Twitter, Youtube ja Netflix töö tegemise alla.

Kuid kus üks tahvel juba on, peab neid siiski kaks saama. Seega tekkis minu töölauale iPadi kõrvale ka Microsoft Surface Pro, mis jooksutab iOSi asemel Windows 10 täisversiooni. Jah, seda sama Windows 10t, millega ma oma igapäevases sülearvutis harjunud olen.

Hoolimata erinevatest arvustustest oli mul jäänud mulje, et Windows 10-l põhinevad tahvelarvutid ei ole need “õiged tahvelarvutid”, vaid mingid nuditud läpakad.

Töö käib Windowsiga palju paremini

Aga tuli välja, tööd sai Windowsi tahvlis paremini teha kui iOSi jooksutavas iPad Pros!

Surface tahvlil polnud mingit probleemi hoida ekraanil korraga avatuna kolme tekstidokumenti, hüpata kiirelt veebibrauserisse või kontrollida sekundiga midagi mõnest kolmandast failist. Jah, Windowsi kasutajaliides pole kõigist uuendustest ja Microsofti püüdlustest hoolimata murdnud vanu harjumusi. Olles kogu elu Windowsit läbi sadade klaviatuurikäskude juhtinud liigub käsi endiselt klaviatuuri poole, selle asemel, et ekraanil viipega asi ehk kiireminigi korda ajada.

Aga kui see klaviatuur arvuti küljest ära võtta, muutub seade tegelikult vägagi iPadi sarnaseks klaastahvliks, millelt märkmeid lugeda või veebist andmeid sirvida. Üsnagi kergesti tuleb pähe mõte, et kui võtta sõna “tahvelarvuti” ja mõista seda kõige otsesemas tähenduses, siis tundub Windowsil põhinev seade olevat just see.

Klaviatuuriga koos on ta täisväärtuslik arvuti. Jah, jooksutab ta isegi helitöötlustarkvara, kui vaja. Klaviatuurita on ta aga ka vägagi võimekas tahvel, mis siiski hoiab endas töö tegemiseks mõeldud poosi. Näiteks on Surface’it hulga ebamugavam käes hoida, kuna ta on nurgelisem, paksem ja seepärast iPadist kohmakam. Teisalt on Surface’it vähem põhjuseid käes hoida, kuna isegi ilma klaviatuurita on võimalik arvuti tugijalale püsti panna.

Lootused iPad Pro-st kui töö tegemiseks mõeldud seadmest jäävad praegu Microsofti reaalsusele alla. Seda sel lihtsal põhjusel, et iOS operatsioonisüsteem on pärit nutitelefonist, kus keegi ei tahagi viit äppi korraga kasutada. Tahvlis aga küll