Mängude loomine on iga aastaga muutumas järjest populaarsemaks, kuid Eestis võib mänguloomise õppe saamine kõrghariduse tasemel osutuda keeruliseks.
Hetkel ei ole Eestis võimalik üheski kõrgkoolistasuta õppida bakalaureuse tasemel arvutimängude loomist ning kõike sellega seonduvat. On küll võimalik võtta erinevaid mängude loomisega seotud aineid, kuid täielikku õppekava tasuta läbida ei saa.
Ettevõtluskõrgkoolis Mainor on võimalik sisseastujatel hakata õppima arvutimängude disaini ja arendust ning pärast kolmeaastast õppeperioodi saab lõpetaja endale rakenduskõrghariduse diplomi. Tasuta siiski õppida ei saa ning igal semestril tuleb õpingute eest tasuda vähemalt 1230 eurot.
Tallinna ülikoolis on loodud mitme instituudi koostöös Digital Learning Games rahvusvaheline õppekava, mis annab tudengitele võimaluse mängude loomist õppida. Kuid see eriala on magistritasemel ning igal semestril tuleb tasuda 2500 eurot. Tõsimängude lektori ja Digital Learning Gamesi õppekava juhi Martin Sillaotsa sõnul on aga plaanis maksumust vähendada. Tõsimängud on väljend, millega tähistatakse õppeotstarbelisiarvutimänge(serious games).
Tudengid ja õppejõud on koondunud mänge arendama
Teistes kõrgkoolides otsest õppekava ei ole, mille käigus õpetataks arvutimängude loomist.
“Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis on loetud arvutimängude loomisega seotud aineid ning samuti on meiega seotud õppejõud ning osad tudengid koondunud õppekavaväliselt mängude arendamisega tegelema,” ütles ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo.
Tallinna tehnikaülikooliIT teaduskonna dekaani professor Gert Jervani sõnul on Tallinna tehnikaülikooli fookuses erinevate tarkvara arendamise meetodite ja tehnoloogiate õpetamine, millest saadud oskusi saab kasutada muuhulgas ka arvutimängude loomiseks.
“Samuti on loodud eraldi õppeaine, kus luuakse arusaamine mängude majanduslikust ja praktilisest tähtsusest ja kui uuest kunstiliigist, milles modelleeritakse paljusid reaalmaailma omadusi (mängude teooria majanduses), virtuaalkeskkondadest kui tuleviku tähtsaimast kommunikatsioonifoorumist, mängude ja virtuaalkeskkondade programmeerimisel kasutatavatest vahenditest ja õpetatakse osavõtjaid ise programmeerima lihtsaid tavamänge (casual games),” selgitas Jervan Geeniusele.
“Hiljuti loodi TTÜ Mektorysse uudne virtuaalreaalsuse labor, kus saab arendada asjakohaseid virtuaal- ja täiendatud reaalsuse rakendusi ning mida hakatakse kasutama erinevates IT-alastes õppeainetes,” ütles Jervan.
Tallinna ülikoolis on Sillaotsa sõnul tegeldud arvutimängude õpetamisega juba päris mitu aastat. “Bakalaureuse IT eriala ja ristmeedia õppekavas on ained: Arvutimängud ja Computer Games. Täiendkoolitusena laiemale avalikkusele on suunatud kursus Serious Games Design,” ütles Sillaots.
Ülikoolis saab arvutimänge õppida kahe olulise eelduse täitumisel
Tartu ülikooli professori Vilo sõnul on uue õppekava loomiseks vaja täita mitmed eeldused. Nende seas ka selge vajadus ja tõmme tööturult koos finantsvõimekusega.
Vilo sõnul algab õppekava majanduslik mõttekus 30-40 tudengist aastas ning ei ole selge, kas nii palju oleks sisseastujaid.
Vilo toob samuti välja probleemiõppejõudude olemasolu ja sellega seonduv ressursikuluga. “Täismahus õppekava eeldab igal õppekava aastal ca 4-6 aine õpetamist, seega bakalaureuses vähemalt 15-20 ainet aastas ja magistrantuuris vähemalt 10-12 erialast ainet. Nende kõigi jaoks on vaja õppejõude, kes on selle eriala spetsialistid ja saavad ka formaalselt olla õppejõud ülikoolis – ehk lektorist alates doktorikraadiga ning teinud lähedasel erialal ka teadustööd. Iga ca 15 tudengi kohta peaks olema üks õppejõud – sellest ka peamine õppekava hind,” ütles Vilo.
TTÜ professori Jervani sõnul on õppekava käivitamiseks vajalik “kriitilise massi” olemasolu. Vastuvõtt bakalaureuseõppe tasandil on see minimaalselt 50 tudengit aastas, magistriõppes minimaalselt 30 tudengit aastas.
“Seetõttu on vajalik väga tugev tööstussektor, mis suudaks sellist arvu lõpetajaid kasutada. Tänasel päeval keskendume me pigem tugevate tarkvaraarendajate koolitamisele, kes suudaksid olla edukad rohkemas kui ühes sektoris,” ütles Jervan.
Jervani sõnul on tasemel õppetöö käivitamine väga kallis ja pikaajaline protsess.
“Selle käivitamine võtab aega 3-5 aastat. Ning esimeste aastate investeering peaks olema 1-1,5 miljonit eurot aastas,” ütles Jervan. Selle summa sisse kuulub professorite, lektorite ja doktorantide värbamine, samuti ka laborite loomine. Jervani sõnul saaks protsessi ka kiirendada, kuid siis oleks aastane kulu suurem.
Õpetatav toob siiski tulemusi
Tartu ülikooli tundengid on õpetatavas arvutigraafika aines teinud juba mitmeid projekte. Nedest üks on arvuti poolt arvutimängu Minecraft stiilis juhusliku maastiku loomine. Antud projekt pakub välja ühe viisi, kuidas seesugust lõpmatut maastikut saab genereerida. Tulemuses on erinevate kõrgustega ja ühtlaselt kokku sulanduvad bioomid ehk makroökosüsteemid, millele on paigutatud ka taimestik.
Teine projekt on arvuti poolt erinevate linnade automaatne loomine, mis on kasulik valdkond lisaks arvutimängudele ka näiteks linnaplaneerimises. Antud projekt esitleb viisi, kuidas rahvastiku tiheduse järgi võib linn tekkida. Tulemuses on erinevate kõrguste, kujude ja fassaadidega majad, mis asetsevad maapinnale genereeritud juhuslikul põhi- ja kõrvalteede võrgustikul.
Foto: Metsavend/Wikipedia/CC
