Arvutiringides käies ei pruugi küberhügieeni selgeks saada
Osalemine erinevates arvuti- ja tehnoloogiaalaste ringide tundides ei ole garantiiks, et küberhügieeni alased oskused oleksid paremad. Suurima murekohana tuli välja vähene koolipoolne tugi sisuliste digiohutuse ja küberkaitse teemade õpetamisel, sest tavaline õpetaja või õpetajaid toetav haridustehnoloog pöörab enamasti tähelepanu küll „heale käitumisele internetis“, kuid vähem õpilase tehnilisele oskusele ennast ise keerulises olukorras aidata.
Tüdrukud lahendasid kergemaid krüptomõistatusi paremini kui sama vanad poisid, kuid teisalt loobusid tüdrukud vastamast, kui ülesanne oli liiga keeruline (mitmetasandiline). Sellest tulenevalt oli nii öelda talent-vastajate hulgas enam poisse.
Kardeti eksida ja õnne proovida
Uuringu tagasisidena selgus, et õpilastele valmistas raskusi küsimuste vahele jätmine kui nad õiget vastust ei teadnud, samamoodi ei olnud julgust vastata valesti ehk proovida õnne. Üsna kergekäeliselt vastati “ei tea”. Õpilaste hirm valesti vastamise ees takistas neil uuringut sobilikus tempos läbimast, ehk see võttis neil kauem aega. Sellised hirmud näitavad, et kool on õpilastele muutunud kohaks, kus eksida õppimisel ei ole mõistlik. Eksimine on aga õppimise üks osa, mida ei tuleks karta.
Pere peab last toetama
Uuringu tulemusi analüüsinud eksperdid tõid välja vajaduse koolides tegeleda probleemilahenduse ja kriitilise mõtlemise õppimisega läbi näidisjuhtumite, simulatsioonide ja eksimise. Õpetajatele on vaja koolitusi, sobilikke õppematerjale, e-teste, terminitega andmebaasi vms, et toetada sisulist tehnilist tegevust digiohutuse ja küberkaitse teemadel ka nooremate õpilastega, mis ei puuduta ainult „heaks lapseks internetist olemist“ ja faktiteadmisi. Teadmised on lünklikud ja puudu jääb omandatud teadmiste kasutusoskustest.
