Asekantsler Sikkut: pole mingit vandenõud poliitilisele tahtele vastutöötamiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut kommenteeris ühismeedias päevapoliitilist teemat, mis puudutas maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist vabastamist.

Sikkut kinnitab oma kommentaaris, et kuigi mõnedel poliitikutel on veendumus, et ametnikud osalevad vandenõus, kus töötatakse poliitilisele tahtele vastu, siis nii see siiski ei ole.

Sikkuti sõnul teeb teda Lemetti vabastamine väga nõutuks ning eile päev oli riigiametnikuna väga raske kuna ta tahaks iga päev ehitada paremat Eestit ja olla seejuures südametunnistusele truu.

Sarnaselt maaeluministri kantsleri ametist vabastatud Lemettiga süüdistasid Eesti konservatiivse rahvaerakonna juhtpoliitikud Mart ja Martin Helme eelmisel kuul Sikkutit toonasele minister Kert Kingole vastutöötamises.

Sikkut: terendavale ohule tuleb tugevalt ja kohest tähelepanu pöörata

Ajal, mil ametist oli lahkumas Eesti konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) teine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo, teatasid erakonna juhtpoliitikud Mart ja Martin Helme oma raadiosaates, et ministeeriumis toimus ministri osas vastutöötamine.

Helmede sõnul oli üheks ministri soove eiravaks ning neile vastutöötavaks riigiametnikuks Eesti riigi IT-juht, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut. Toonased süüdistused olid asekantsleri sõnul alusetud.

Ühismeediasse tehtud postituses kirjutas Sikkut, et ilma õigluse põhimõtete järgimiseta ei saa ametnike ja poliitikute sümbioos toimida.

“Ilma nendeta pole usaldust, milleta pole koostööd. Sellest sümbioosist, teineteise võimendamisest sõltub mõneti riigi käekäik,” kirjutas ta.

Sikkut peab Eesti riigi üheks tugevuseks seda, et meil pole elupõlise ametniku staatust ning ebakompetentseid ja tagurlikke ametnikke saab lahti lasta. Tema sõnul peab iga ametnik juba ametisse asudes targu leppima, et poliitilist tahet tuleb teostada, isegi kui sellega ise ei pruugi nõustuda poliitika sisu poolest.

“Poliitiline tahe ei saa olla ametiseisundit kuritarvitav või seadusi eirav. Samuti ei saa ebapiisava koostöö või kompetentsuse pärast lahti lasta lihtsalt sellise tunde pealt. Peab olema tõendus ja pärispõhjused. Tõenduskohustus on seejuures lahtilaskjal ehk süüdistajal, mitte vastupidi,” lisas ta.

Peaminister Jüri Ratase sõnadest hoolimata näeb Sikkut, et maaeliministeeriumi kantsleri ei aita lahendada juhtimiskriisti kõnealuses ministeeriumis vaid see hoopis tekitab juhtimiskriisi ja seda kogu valitsuse ulatuses.

Asekantsler rõhus oma postituses sellelegi, et kui poliitiline tahe ei ole legitiimine, õiguspärane ja õiglane, siis on ametnike kohus see välja tuua ning seda ka avalikult, kui teisiti ei toimi.

“Olgu see jutt siin seega julgustuseks kolleegidele. Ma olen alati optimist. Ilmselt see üks otsus üksi kõigi ametnike julgust ja tervet mõistust kohe tasa ei lülita. Aga sellele terendavale ohule tuleb tugevalt ja kohest tähelepanu pöörata, nagu ka riigipea seda näiteks tegi,” seisab Sikkuti postituse lõpus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.