Tõsi, ümber vaadati mitmeid tingimusi. Näiteks kui esialgu oli järgmine rahastamisvoor plaanis teha 12 kuu pärast, siis see lükati edasi 18 kuule. Samuti muudeti oluliselt finantsprojektsioone. 

“Tõmbasime maha reisimiskulud ja vaatasime tiimi palkamise plaani üle. Oli plaanis palgata kohe rohkem inimesi, aga nüüd võtame palkame ettevaatlikult sammhaaval,” rääkis Kõiv.

Raha kaasamisel seati miinimum eesmärgiks 150 000 eurot, kuid see märgiti mitu korda üle ning lõppsummaks kujunes pea pool miljonit eurot. “See oli meile üllatus. Eelnevalt oli teadmatust päris palju. Esimene eesmärk oli miinimum täis saada, siis 200 000 eurot,” meenutas Kõiv. Maksimaalselt oli plaanis koguda 320 000 eurot. 

Kui reeglina jaotatakse ülepakkumisel märgitud osalused proportsionaalselt, siis ettevõte otsustas seekord võtta vastu ka suurema summa (480 000 eurot) ning investeerida, mis paigutatakse peamiselt kontrolleritesse, mida saab kas parkla tõkkepuusse või pesulasse paigaldada, et Barking äpiga ühendust saada.

Raha kaasamise kadalipp

“Enne koroonaviiruse pandeemiat olid kampaaniaid nii suurejoonelised, et tundus, nagu numbritesse alati ei süvenetud. Kontakt reaalsusega oli minetatud,” rääkis Kõiv. Seevastu Barkingi valuatsioon oli pigem tagasihoidlik ning reaalsed majandusnumbrid päris head. “Võrreldes viimase viie kaasamisega Funderbeamil võiks hinnata meid isegi konservatiivseks investeeringuks,” rääkis Kõiv.

Investorid ongi kordades nõudlikumad. Näiteks juhtinvestorit pommitati tõsiste küsimustega. “Keegi ei taha uppuvale laevale investeerida. Kui raha kaasamise eesmärk on mingeid kulusid või jamasid katta, siis see ei lähe läbi,” ütles Kõiv.

Sisuliselt tuleb tema sõnul end investorite ees paljaks võtta. Nii rahastamisplatvormi Funderbeami enda reeglid karmid ning kõik dokumendid ja majandusnäitajad vaadatakse põhjalikult ja üksipulgi läbi. “Ühtegi asja ei tohi ilustada,” rääkis Kõiv. Vastasel juhul võib valusalt kõrbeda.

Kui põhiäri kannatab, siis tuleb leida uus või lisanurk, kuidas kasvada ja raha teenida. Ta tõi näiteks, et kuigi praegu ka nende parkimisäri kannatab, sest inimesed lihtsalt liiguvad vähem, siis nad nii ettevõtte sees kui ka raha kaasamisel pöörasid fookuse pesulate peale, mis kasvab palju kiiremini.

“Soovitan vaadata sellise pilguga, kas on võimalik oma toote või platvormiga mingit probleemi lahendada. Ideaalis lõigata koroonaviiruse mõjust kasu või jääda puutumata,” andis Kõiv nõu rahakaasajatele.

Tasub mõelda ka kaasa tingimuste peale. See pole midagi head, mida teha, aga vajadusel tuleb teha. Samas, kui firmal pole ingelinvestoreid, siis saab jätkamine olema keeruline. “Raha kaasamiseks on pigem keeruline aeg, ” tõdes Kõiv.

Tõsi, Barkingusse kokkuvõttes investeeriti ikkagi suhtelised julgelt, tuhandetes eurodes. Kokku oli investoreid 13 riigist. 

Mängi tugevustele

Ligi miljoni eurose käibega Barking pole enam ammu vaid parkimist vahendav ettevõte, vaid laienes aasta eest jõuliselt ka pesulaturule, kus pakutakse samuti eelbroneerimist ja kontaktivaba makset.

Kuigi põhituruks on Eesti, kus lisaks parkimisele on kaetud 80 protsenti Eesti pesulatest, olgu see Jazz, Olerex või mündipesula, siis tugevalt ollakse kanda kinnitanud ka Soomes ja Leedus. Näiteks Soomes saab Barkinguga kasutada ka kõiki Neste pesulaid. Samas on alustatud ka Poola ja Saksa turule sisenemisega ning käputäis pilootprojekte on tehtud ka mujal, sealhulgas USAs.

Värskelt kaasatud rahaga soovitaksegi eelkõige kasvada seal, kus kand maas. “Me ei võta juurde uusi turge, vaid kasvatame olemasolevaid. Aga muidugi, kui tuleb mõnesaja pesulaga pakkumine, siis oleme valmis ka uutele turgudele laienema,” selgitas Kõiv.