British Airwaysi häkkerid napsasid ka eestlaste krediitkaardiandmeid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
British Airwaysi lennuk. Foto: Paul Hackett/Scanpix

Briti lennukompanii British Airways tunnistas, et häkkerid on nende valdusest varastanud klientide krediitkaardiandmed. Geeniuse poole pöördunud lugejate kinnitusel varastati lennufirmast ka eestlastest klientide andmed.

British Airways teavitas kliente kirjaga, mille järgi said häkkerid oma valdusse krediitkaardiandmed, mis sisestati nende veebilehel või äpis 22. augusti 00:58 ja 5. septembri 23:45 (Eesti aja järgi) vahele jääval ajal.

“Ma ostsin nendelt oma lennukipileti just 5. septemberi hommikul pileti sealt, nii et napilt mahtusin ajavahemikku,” muigas Toomas, kes oli nende seas, keda lennufirma andmevargusest teavitas.

Häkkerite saagiks langesid kõik andmed, millega võõraid krediitkaardimakseid teha: täisnimi, aadress, e-posti aadress, kaardi number, kehtivusaeg ja kolmekohaline CVV kood.

Firma lubab tekkinud kahju hüvitada, kuid iga kaardiomanik peaks pöörduma ka kaardi välja andnud panga poole.

Kuidas British Airways häkiti?

Küberturbe ekspertide sõnul jääb British Airwaysi napisõnalisest kirjast kõige tõenäolisemalt mulje, et häkkeritel õnnestus saada kontroll andmete sisestamise punkti üle.

Surrey ülikooli professor Alan Woodward ütles BBCle, et kui kliendid sisestasid oma krediitkaardi andmed firma veebilehele, saatis häkkerite sinna istutatud koodijupp andmed ka kurjategijatele.

Sellele teooriale annab kaalu fakt, et firma teab häkkerite saagiks langenud andmete täpset ajavahemikku. Lisaks väidab lennufirma, et häkkerid said oma valdusse ka CVV koodid – neid kolmekohalisi kontrollnumbreid ei peaks firmad tavaliselt oma valduses hoidma ega salvestama, sest neid kasutatakse ainult makse hetkel kaardiandmete kontrollimiseks. Kuna aga British Airways teab, et häkkerid said ka need andmed kätte, olid häkkerid ilmselt pugenud krediitkaardi andmete sisestamise vormi juurde.

Paljudel veebilehtedel on kasutusel nii-öelda kolmanda osapoole kood, mis võib pärineda turundusagentuuride, reklaamivõrgustike, Facebooki või muude väliste teenusepakkujate juurest. See on ka üks võimalik uksi, mille kaudu häkkerid oma koodi veebilehele sokutada saavad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.