Cleveron on valmis aasta lõpuks katma kõik Eesti külad ja alevikud pakiautomaatidega

Cleveron 361 pakiautomaadi kuvand.Foto: Cleveron

Geeniusele teadaolevalt ei vasta tõele kuulujutt, et Cleveron on sõlmimas riigiga 20 miljoni euro suurust lepingut, et luua üleriigiline pakiautomaatide võrgustik. Küll aga on Cleveronil valminud sellise pakiautomaadi kavand, mis sobiks 4500 Eesti bussipeatusesse ja mis arvestuslikult läheks maksma 20 miljonit eurot.

Geeniusele antud kommentaarides lükkasid Cleveroni asutaja ja juht Arno Kütt ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu sellise väite ümber.

Samas kinnitas Kütt, et idee on neile meeltmööda ning nad oleksid valmis aasta lõpuks katma 4500 küla ja alevikku pakiautomaatidega. Ideed on arutatud Omniva ning riigiametnikega ning ka minister näeb, et riik peab leidma viise e-kaubanduse edendamiseks. Küll aga ei ole veel teada, kuidas see võiks realiseeruda.

Telefonimäng moondas infot

Eelmisel esmaspäeval säutsus tuntud ja tunnustatud ettevõtja ning investor Sten Tamkivi üheksa ideed, kuidas tema nägemusel saaks riik praegust keerulist majanduslikku olukorda leevendada. Ühe ideena käis ta välja, et koondamistoetuste maksmise asemel Cleveronile võiks riik osta neilt suures koguses pakiautomaate, millega looks üleriigilise e-kaubanduse taristu. Sama ideed presenteeris Tamkivi ka möödunud nädala “AK Nädal” saates.

Mõned päevad hiljem oli Cleveroni juht Arno Kütt külaliseks ETV saates “Suud puhtaks”, kus saatejuht päris temalt, mis ta sellest ideest arvab. Kütt ütles, et Cleveron on ideed analüüsinud ning teinud ka esmased arvutused, mis näitavad, et selline ettevõtmine läheks riigile maksma 20 miljonit eurot.

Sealt läks veerema lumepall, mis on jõudnud selleni, et mitmesse toimetusse on jõudnud info, kus väidetakse, et Tamkivi pakutud ideest on saamas reaalsus ning riik ja Cleveron sõlmivad peatselt 20 miljoni euro suuruse lepingu, mille tulemusel loobki Cleveron üleriigilise pakiautomaatide võrgustiku.

Eile õhtul Geeniusele antud kommentaaris kinnitas Kütt selgesõnaliselt, et sellistel juttudel ei ole alust, kuid kinnitas, et ideed on analüüsitud ja kalkuleeritud ning nemad leiavad, et see oleks teostatav. Samuti on Cleveron ideed arutanud Omnivaga ning riigiametnikega.

Kütt ütles, et üleriigilise võrgu pakiautomaadid võiksid asuda bussipeatustes. Just sellist pakiautomaadi kuvandiga on Cleveron värskelt valmis saanud ning andnud sellele nimeks Cleveron 361.

“Eestis on üle 4500 küla ja aleviku, seal tõesti täna pakiautomaate ei ole. Inimestele pakiautomaatide kasutamine meeldib. Tegime arvutuse, kui riik investeeriks 20 miljonit, siis meie oleksime võimelised panema igasse külla ja alevikku ühe pakiautomaadi,” ütles Kütt.

Cleveron ei ole riigilt abi küsinud

Kütt leiab, et kuigi nende nägemusel võiks seda võrku hakata pidama Omniva, siis selle kasutamist võiks võimaldada ka teistele firmadele nagu näiteks DPD, Itella ja kõigil e-poodidel.

Pakiautomaate ja roboteid tootva firma juht lükkas kategooriliselt ümber väite, et Cleveron oleks riigilt küsinud 20 miljon euro suurust rahasüsti, just selline väide kõlas valitsuse eilsel pressikonverentsil. Ta lisas veel sedagi, et Cleveron ei ole riigilt küsinud isegi mitte 20 eurot.

“Meil on selja taga väga hea aasta 2019. Me teenisime väga korraliku kasumi, meil täna ühtegi pangalaenu ei ole. Kuid see, kas me nüüd küsime riigilt abi me ei ole veel otsustanud. Aga ilmselgelt on meil müük praktiliselt nulli kukkunud. Kui eelmine aasta aprill ja mai olid meil mõlemid 5-6 miljonilised müügid, siis sel aastal on seal 200-300 000 kuna kõik on praegu hangunud. Kaubad ei liigu, tellimused on peatatud. Me hea meelega ei küsiks mingit abi, hoiaks inimesi lihtsalt kodus. See ei ole meie eesmärk,” ütles Kütt.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar KaruFoto: Stenbocki maja

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu tunnistas Geeniusele, et Cleveroniga on riigiametnikud rääkinud, kuid kinnitas, et seda on tehtud veel mitme ettevõttega.

“Koroonakriis on suurendanud e-kaubanduse mahtu mitmekordselt, kuid tõenäoliselt jätkub mugava ostlemisviisi menu ka pärast kriisi ja peame leidma võimalusi e-kaubanduse edendamiseks. Kui varem olid e-kanalid kaupmeestele lisavõimalus, siis täna on see ellujäämise ja äritegevuse jätkumise küsimus. Oleme rääkinud paljude ettevõtetega, sh Cleveroniga, ja tegeleme aktiivselt erinevate lahenduste otsimisega, kuid täpsemad sammud on praegu veel arutelu faasis,” sõnas Karu.

“See on tegelikult hea mõte, mille Sten Tamkivi välja käis, kui riik tellib meilt 4500 pakiautomaati, mis läheks Omniva võrku, siis loomulikult oleks Cleveronile kasulik ja abi sellest meile praegusel perioodil. Ja kindlasti on see kasulik ka rohkem kui 400 000 inimesele, kes ei saa praegu pakiautomaate kasutada, kes asuvad maapiirkondades,” lisas Kütt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.