Dokumedifotode häkker Artur Boiko võeti vahi alla, kremlimeelsete telekanalite keelamise tõttu ähvardas ta ametnikku ja tema perekonda

Dokumendifotode varguses kahtlustatav Artur Boiko (keskel) oli 2013. aastal kohtu ees, kuna ähvardas kohtuniku tappa.Foto: Õhtuleht

Keskkriminaalpolitsei pidas sel teisipäeval 15. märtsil kinni Tallinnas elava 57-aastase mehe, keda kahtlustatakse ametniku ja tema perekonna ähvardamises vene telekanalite keelamise tõttu Eestis.

Tegu on sama isikuga, kes varastas möödunud suvel ligikaudu 300 000 inimese dokumendifoto. Septembris ütles Artur Boiko Geeniusele antud intervjuus, et ta suure rõõmuga müüb kõigile oma teadmisi riigi infosüsteemi turvaaukudest.

Dokumendifotode varguse järgselt üritas Boiko riigile müüa maha teadmisi teistest turvanõrkustest riigi IT-süsteemides küsides selle teadmise eest 4000 eurot. Kuigi riik oli esmalt valmis talle raha maksma jäi see tehing siiski katki. Sel ajal hakkas häkker riigi infosüsteemi ameti (RIA) töötajat isiklikult ähvardama ning lõi talle Tinderisse libakonto. 

Loe ka: Dokumendifotode varas säästis turvaaugu ärakasutamisega üle poole miljoni euro

Kuid ähvardamist jätkas Boiko peale sedagi. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere sõnul oli kremlimeelsete telekanalite keelamisest tingitud ähvardus oma sisu poolest äärmiselt küüniline ja ohtlik, see oli ka otseselt innustunud sõjast Ukrainast, viidates kannatanu perekonnale kui Putini režiimi sihtmärgile.

“Inimesed, kes Venemaa vägede sissetungi Ukrainasse õigustavad ja sellele kaasa elavad, tehes seda läbi ähvarduste, peavad arvestama, et politsei reageerib sellele. Peame ohte ära hoidma ning antud juhul puhul pidas ka kohus ohtu piisavalt suureks, et kahtlustatav ühiskonnast mõneks ajaks eemaldada,“ sõnas Alavere.

Selle nädala alguses esitas riigiprokuratuur Boikole süüdistuse dokumendifotode kaasuses. Riigiprokurör Vahur Verte sõnul näitab mitmete kuritegude toimepanemine lühikese aja jooksul mehe soodumust kuritegude toimepanemist jätkata. Seetõttu taotles prokuratuur kohtult tema vahi alla võtmist. 

“Kuivõrd meest on alust kahtlustada ja süüdistada arvuti vahendusel toime pandud kuritegudes, saab ühiskonna turvalisuse tagada vaid temalt arvutile ligipääsu ära võttes. Seeläbi kaob tal ka võimalus kuritegude toimepanemist jätkata,” ütles Verte.

Efektiivseim moodus selleks on tema sõnul vahistamine. Kolmapäeval nõustus kohus prokuratuuriga ning võttis mehe kuni kaheks kuuks vahi alla. Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.