Uudis

E-Eesti virtuaalreaalsus sai valmis, kas rahvas jälle narrima ei hakka?

Ülemistel avati pärast mitme aasta pikkust ettevalmistust lõpuks e-Eesti tutvustav virtuaalreaalsuse lahendus. VR elamus, millega saab tulevikus tutvuda ka teletornis ja Tallinna lennujaamas, on sihitud ennekõike ärijuhtidele, investoritele ja rahvusvahelisele meediale.

305 000 eurot maksma läinud hanke esimene käegakatsutav tulemus e-Eesti demoruumis on järgmine: paar puupakku, millele värskemad virtuaalreaalsuse kogejad saavad tasakaalu hoidmiseks istuda, ja nagisse riputatud Oculuse Rift prillid.

Neid pähe tõmmates siseneb külaline virtuaalsesse keskkonda, kus ta kohtub reisisaatja tööd tegeva kõneleva ükssarvikuga, kes lennutab külalise üle Vanalinna ja teiste märgiliste kohtade.

Dokumentaalsed lood segu teatritegemisega

Lõpuks jõutakse moodsa eramu elutuppa, kus erinevad objektid käivitavad ühe 12 loost. Üks neist on näiteks kohvijoomine president Kersti Kaljulaidiga, kes räägib e-Eesti eripäradest.

Seifi näppides satub külaline Eesti küberkaitse kujuteldavasse keskpunkti, kus seinal sähvib tuntud piu-piu kaart ja karismaatiline Louis Zezeran õpetab alluvat Petyast veel vängemat pahavara tõrjuma.

12 lugu ongi segu dokumentalistlikest oludest – näiteks Tõnu Kaljuste dirigeeritud Arvo Pärdi “Vater Unser” ettekanne, milles tõmmatakse paralleele harmooniaga X-tees – ja väiksest teatritegemisest. Viimase hulka kuulub stseen saunast, kus vett visatakse külmale kerisele ja leiliruumis ajavad äriasju kahe e-residendi hologrammid.

E-Eesti esitluskeskuse juht Anna Piperal ütleb, et tegu on ühise loominguga, mis valmis koos tehnoloogiapakkuja Telia, produktsioonifirma Babahhi ja loovagentuuri Ideaga.

Piperali sõnul oli eesmärk teha tehniliselt vähenõudlik vaatamine, mitte väga interaktiivne VR-lahendus, kus peaks ringi liikuma ja tegutsema. Eesmärk oli esimesena teha tutvustav lahendus, mis oleks sihtgrupi jaoks võimalikult lihtsasti kasutatav. Seepärast koosnebki esmane lahendus arvutigraafikaga videotest, kus inimene võib igas suunas vaadata.

Äkki rahvas hakkab jälle narrima?

Paljud Eesti promomiseks tehtud initsiatiivid on saanud avalikkuses kriitikat, kui meenutada “oksendavaks konnaks” ristitud rändrahnu märki.

Piperali sõnul teadvustati virtuaalreaalsuse lahendust tellides, et kriitikud võivad pidada seda liiga ilustatud pildiks Eestist.

Ta usub, et inimesed mõistavad selle kasu, kui mõelda eesmärgile. “Eesti inimesed on oma loomu poolest pessimistlikumad. Kui me hakkame rääkima, et meil on kõige rohkem narkosurmi või ülekaalulisi inimesi, päikest pole, siis me ei müü sõnumit kunagi maha,” ütles Piperal.

“See on nagu ballett. Baleriin ei hakka kunagi laval rääkima, kuidas ta higi ja verd on valanud. Te näete teda perfektselt tantsimas, oma parimal viisil. See [virtuaalreaalsus] on esimene date, mis inimestel Eestiga toimub. See peab olema hea. Hiljem jõuame rääkida muredest,” võttis Piperal eesmärgi koku.

Võimalus lisada näiteks otseülekanded

Hankeleping Eesti virtuaalreaalsuses tutvustamiseks tehti miljonile eurole, esimene lahendus läks sellest maksma ligi veerandi (254 986 eurot ilma käibemaksuta), mis tähendab, et järgmiste laienduste jaoks pole vaja teha uut hanget.

Lahenduse loomisel osalenud Telia kliendilahenduste müügijuht Rivo Roosileht ütles, et seni loodud 12 klipi põhjal võib öelda, et keskmiselt läheb ühe sellise tegemine 10 800 eurot.

“Niisiis ei ole üldse väga kallis sisu laiendada ja uusi klippe toota, sest see on videoproduktsioonis üsna tavaline hind,” ütles Roosileht. Tootmiskulusid võib mõjutada see, kas tehakse 360-kraadine video õues ja vaja on arvestada ilmaolude ja kõige muuga.

Teine võimalus on ehitada lugu üles puhtalt arvutigraafikaga keskkonnas, nii nagu praegu valmis lugude seas on Toomas Hendrik Ilvese tutvustus e-riigi tulevikust.

Silver Laadoga näitab prille, mille kaudu satub lavale, kus esitatakse Arvo Pärdi muusikat. Ühtlasi saab õppida X-tee kohta. Foto: Hans Lõugas

Babahh Media tegevjuht Silver Laadoga ütles, et lahendus on ehitatud üles võimalikult paindlikult, et seda aja jooksul täiendada. “Isegi praeguse lahenduse tegemise ajal on tehnoloogia pidevalt muutunud,” ütles Laadoga.

Näiteks loodeti kasutada uusi Oculuse uusi juhtmevabasid prille, aga nende tarnet lükati nii kaua edasi (Oculus Quest peaks müügile tulema 2019. aastal), et võeti senised Oculus Riftid.

“Edaspidi saab praegust lahendust laiendada, kas või reaalajas otseülekannetega,” ütleb Laadoga, sest 360-kraadiseid kaameraid liigub turul üha rohkem. Samuti põrgatab ta ideed, et kogu lahenduse saaks kopeerida ka offline keskkonda: näiteks lennukisalongi, kus reisijad lennu ajal seda kasutada saaks.

Küll aga on juba avatud võimalus vaadata kogu asja veebibrauserist aadressil vrestonia.ee, kuigi Laadoga hoiatab, et see on tagavaravariant – üle võrgu saab üle kanda kehvema kvaliteediga videot.

Virtuaalreaalsus avatakse E-Estonia Showroomis reedel kell 15, edaspidi ka Tallinna lennujaamas ja teletornis. Samuti tehakse üks rändkomplekt, mida esitletakse näiteks Tallinn Digital Summitil 16. oktoobril ja Robotexi messil.

Parandatud 28.09: algupärases tekstis oli ekslikult kirjas, et tegu on Oculus Go virtuaalreaalsusprillidega.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses