Erakonnad peaksid olema akrediteeritud vaatlejad ja vaatlemine peaks neile kohustuslik olema

Tänavu juunis kutsus toonane väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kokku e-valimiste töörühma. Kui algupäraselt vaagis töörühm 30 murekoha üle, siis lõppraportisse mahtus 25.

Lõppraportis kasutatakse sõna murekoht asemel ettepanek. Iga ettepaneku juures on toodud välja, kui paljud töörühma liikmetest olid selle toetajad ja kui palju jäi eriarvamusele.

Igale ettepanekule on juurde lisatud veel omakorda ettepanekud järgmisteks sammudeks. Näiteks soovitakse, et e-valimiste süsteemi arusaadavust vaatlejate ja avalikkuse jaoks parandatakse.

Üheski ettepanekus ei ole kordagi mainitud, et e-valimised peaks ebaturvalisuse pärast ära lõpetama või neid peaks kuidagi teisel viisil piirama. Küll aga soovib töörühm, et avalikkusele selgitatakse e-valimiste süsteemi lähemalt ning selle arendusel tehtud valikuid.

Kui üldiselt on ettepanekute ettepanekud üsna pinnapealsed, siis ühes pakutakse välja, et riigi valimisteenistus jagaks valimiste vaatlemisprotsessi kaheastmeliseks ehk looks akrediteeritud vaatlejate ja tavavaatlejate süsteemi.

Akrediteeritud vaatlejaks saamise eelduseks on seatud koolituste ja testide läbimine ning akrediteeritud vaatlemist soovitakse valimistel osalevatele erakondadele kohustuslikuks teha.

Kuigi töörühm arutles ühel hetkel ka selle üle, kas Eestis kasutatava elektroonilise hääletamise puhul on tegu i- või e-hääletusega ei jõutud selles osas konsensusele ning ettepanekute alla antud teema ei jõudnud. Samas on raportis läbivalt kasutatud i- ja e-hääletus segamini.

Rikk: osad töörühma liikmed on rahul alles siis, kui nende ettepanekud leiavad lahenduse

E-valimiste töörühma tööd juhtis MKMi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk, kes jäi töörühma tulemusega rahule ning eesmärk sai samuti täidetud.

Üle poolte ettepanekutest tegi Heldur-Valdek Seeder, kes on varem e-valimiste osas kriitiline olnud. Sellest hoolimata ei saa Rikki sõnul öelda, et tegu oleks olnud Seederi töörühmaga.

“Kui aruannet vaadata, siis need kohad, kus rohkem diskussiooni tekkis, oli teiste töörühma liikmete pakutud. Minu isiklik tunnetus on, et ükski töörühma liige ei domineeritud. Heldur-Valdek Seederi ettepanekute hulk on kõige suurem aga need on osaliselt lihtsasti lahendatavad,” ütles ta.

Rikki kinnitusel kõikides küsimustes konsensust ei leitud ja ta arvab, et osad töörühma liikmed on rahul alles siis, kui nende pakutud murekohad leiavad lahenduse.

Nende murekohtadega, mille osas on avalikkuses kõige suurem diskussiooni olnud leiab Rikk, et neil peab silma peal hoidma ajakirjandus ja aktivistid.

Töörühma juht leiab, et teatud küsimuste lahendamiseks on suure tõenäosusega vaja luua uued töörühmad, mille fookus oleks detailsemalt paigas. Vabamas õhkkonnas kohtus töörühm viimast korda eile ning seal olid Rikki sõnul liikmed tööga üldiselt rahul.