“Sisuliselt tähendab tööstuse digitaliseerimine uute tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ja masinate integreerimist terviklikuks süsteemiks, et väheneksid kulud ja suureneksid tulud,” ütles Rebane.

Uue digitoetuse taotlemise eelduseks on digidiagnostika läbimine.

“Alates oktoobrist on EAS toetanud tööstusettevõtetes digidiagnostika läbiviimist, mille tulemusel saab ettevõte teekaardi, mis aitab mõista, kuidas oleks võimalik oma tootmisprotsesse tõhusamaks muuta ja kui palju ettevõte muudatustest rahaliselt võidaks. Nüüd lisandub sellele loogilise jätkuna digitoetus,” rääkis Rebane.

Digitoetus võimaldab rahastada diagnostika käigus oluliseks peetud ja kõige parema investeeringu tootlusega lahenduste kasutuselevõttu.

Toetust on võimalik saada tööstusettevõtetel digitaliseerimise ja automatiseerimise projektidele ning toetavate tegevuste alla kuuluvad näiteks robotite integreerimine äriprotsessidesse, tootmisseadmete ühendamine võrku ning pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt, tarneahela protsesside planeerimise ja materjalivoogude prognoosimise lahenduste väljatöötamine ning juurutamine.

RAIT Faktum Ariko poolt 300 tööstusettevõtte hulgas läbi viidud küsitluse kohaselt on Eesti töötleva tööstuse ja mäetööstusettevõtetest digitaliseerinud oma tootmisprotsesse 24 protsenti ettevõtetest.

“Arenguruumi on, kuid digitaliseerimise vajadusest saadakse aina paremini aru,” ütles Rebane. “Üle poole Eesti tööstusettevõtetest on näidanud üles soovi alustada või jätkata tootmisprotsesside digitaliseerimisega järgmise kahe aasta jooksul. Kui me soovime eksporditurgudel konkurentsivõimet tõsta, siis muud võimalust ka ei ole.”

Rohkem infot digitoetuse kohta leiad EASi kodulehelt.