Eesti ametnikud tegid ELis tavatu sammu, et viimasel hetkel andmete vaba liikumine läbi suruda

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Eesti peaminister Jüri Ratas (seljaga) tervitamas Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni neljapäeval Brüsselis toimunud ülemkogul. Foto: Olivier Matthys/AP/Scanpix

Eestil on Euroopa Liidu eesistujana veel loetud arv päevi aega, et saavutada üle-Euroopaline läbimurre andmete vabas liikumises. Selle eesmärgi nimel on Eesti ametnikud teinud tavapäratu sammu ning end neutraalse läbirääkija põhimõttest lahti haakinud, et Eesti poliitilist eelistust kiiresti läbi suruda.

Euroopa Liidu poliitikast kõrvalseisjate korduv küsimus on olnud see, kas me Euroopa Liidu eesistujariigina peaksime olema ainult neutraalne osapool kõigi huvide vahel laveerides või kuidagi ka oma, s.t Eesti asja ajades?

Eesti ametnikud on rõhutanud, et eesistumist ei peaks politiseerima ja peame esindama kõikide liikmesriikide huve. Ja ka neutraalsena saab Eesti eripära ära kasutada digiteemasid esile tõstes.

“Kalandusest kosmoseni, me oleme rõhutanud digikomponenti ja andmeid väga erinevates valdkondades,” rääkis neljapäeval Brüsselis toimunud pressihommikul riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Nüüd, eesistumise sisuliselt viimasel tunnil, on ametnikud valmis ka meie huvid selgelt välja käima, kui toimuvad liikmesriikide järgmised läbirääkimised andmete vaba liikumise direktiivi üle.

Euroopa suurimad pole nõus

“Üldjuhul oleme meie eesistujana keskel ja ütleme, et siin on üks vaatenurk ja siin on teine, kohtleme mõlemaid võrdselt,” iseloomustas üks eesistumise läbirääkimistega tegelev Eesti ametnik seda, kuidas Eesti on muidu alati võtnud neutraalse seisukoha.

“Nüüd ütleme: meil on kaks osapoolt, millest üks on suurem ja meie nõustume sellega. Kallis väiksem osapool, mis see on miinimum, et te saaks ka kaasa tulla?” kirjeldas ametnik.

Konks on selles, et väiksemaks osapooleks on juhtumisi Euroopa suurriigid: Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania.

“Kui me annaks asja [jaanuarist EL-i eesistujariigina alustavale] Bulgaariale üle, siis oleks neil kindlasti palju lihtsam teha kompromiss suurtega,” selgitas ametnik, miks Eesti oma seisukoha nüüd selgelt mängu toob.

Samas ei ole see tema sõnul puhtalt Eesti erihuvidega tegelemine.

“Jah, meil on oma agenda, aga meil on ka nõukogu enamus sama agendaga,” kirjeldas ametnik, kes ei saanud oma nime all läbirääkimiste protsessi selgitada.

Mille üle vaieldakse?

Kui isikuandmeid hakkab järgmisel aastal reguleerima üle-Euroopaline isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), siis vaba liikumise puhul on jutt isikustamata andmetest.

Kui näiteks Eesti raamatupidamistarkvara ettevõte tahab üle Euroopa oma teenust pakkuda, peab ta jälgima 28 eri riigi reegleid andmete hoidmise kohta. Andmete vaba liikumine võiks anda suurtele ja väikestele ettevõtetele võrdsema mängumaa ja olema üleüldse eelduseks, et 500 miljoni elanikuga Euroopas tekiks toimiv ühtne digiturg.

Eesti korraldas eesistujamaana suvel andmete vaba liikumise konverentsi, sellest räägiti digitippkohtumisel septembris ja eraldi töögruppides. Euroopa Komisjon ongi teinud ettepaneku andmed vabalt liikuma lasta, näiteks võiks iga organisatsioon hoida ja töödelda enda andmeid üle Euroopa.

Kui Eesti ja paljud teised liikmesriigid jagavad seda plaani, siis suurriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania on kahes kohas konservatiivsemad. Esiteks tahavad nad andmete liikumise vabadusele erandeid avalikus sektoris, teisena piirata vabadust avaliku korra ja julgeoleku nimel. Mõlemad tähendaks teiste riikide jaoks tagasiminekut.

Kas Eesti suudab teha oma eesistumise ühe viimase läbimurde ja jõuda kokkuleppeni, selgub kõige varem kolmapäeval.

Suurem vastasseis on ületatud

Eesti ELi alalise esinduse asejuht Clyde Kull kinnitas Geeniusele, et Eesti võtab selles osas läbirääkimistel tõesti selge seisukoha, mitte ei jää neutraalseks.

Põhiline töö käib selle üle, kui laiad või kitsad õigused direktiiv andmete vabale liikumisele Euroopas annab.

“Andmete vaba liikumise juures on meil olnud oluline see, et direktiivil oleks võimalikult lai skoop,” rõhutas Kull. Kui Eesti on 15-16 teise digiteemades samameelse riigiga rõhutanud selle olulisust, siis konservatiivsemad riigid püüavad Kulli sõnul direktiivi skoopi pidevalt kitsamaks teha.

“Sellise töö puhul on väga oluline kahepoolsed suhted, mis meil teiste riikdiega on. Tänu neile saame me nendelt otse küsida, et mida me saame teha, et seda sõnastust teha vastuvõetavamaks teha,” kirjeldas Kull läbirääkimisi. “Selline töö bilateraalsetes gruppides käib pidevalt. Laua taga peab juba otsuseid tegema,” rõhutas ta, et järgmise kolmapäeva nõupidamiseks peab eeltöö tehtud olema.

“Kui aasta alguses oli suur vastuseis andmete vaba liikumise piirangute maha võtmisele, võiks isegi öelda kogu digituru vabastamisele, siis praeguseks on see muutunud,” rääkis Geeniusele Clyde Kull, Eesti ELi alalise esinduse asejuht. “Pärast Tallinna digitippkohtumist olid ka suured riigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia digiteemad pardale võtma ja ära kasutama.”

Kull ütles, et isegi kui Eesti eesistumine lõpeb, siis on meie ametnikel väga hea värske kogemus läbirääkimistest, mis annab meile ka edaspidi võimaluse edukamalt oma huve esindada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.