Eesti andmesaatkond sai reaalsuseks: esimesed andmed on juba liigutatud Luksemburgi

Serverid tulevad umbes sinna: Eesti peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel arutamas andmesaatkonnaga seonduvat 2017. aastal.Foto: Riigikantselei

Maailma esimene andmesaatkond hakkab ilmet võtma. Hiljuti talletas Eesti riik esimesed neli andmekogu Luksemburgis asuvasse andmesaatkonda. Turvalisuse kaalutlustel ei saa enamikku andmesaatkonnaga seonduvat avalikustada, kuid on teada, et esimestena talletati sinna e-toimiku, kinnistusraamatu, äriregistri ning Riigi Teataja andmebaasid.

Sel aastal on riigil kavas varundada veel kümme kõige kriitilisemat andmekogu. Esimest andmete varundamist katab suur saladuseloor ning ajakirjanikule antud kommentaarides on käidud välja kaks erinevat aega, mil esimesed andmed varundatud said.

Suur salastatus

Geeniusele antud kommentaarides on riigi IT arhitektuuri ja taristu nõuniku Allan Allmere väga napisõnaline ning ei puuduta andmesaatkonna küsimusi detailselt. See on mõistetav, kuna andmesaatkonnas on ühel hetkel olemas digitaalne koopia kõigist riiklikest e-teenustest. Allmere sõnul ei saagi ta kõike kommenteerida just turvalisuskaalutlustel.

Nii jääb saladuseks seegi, kuidas Eestis asuvate andmebaaside andmed Luksemburgis asuvasse andmesaatkonda täpselt jõuavad. Küll aga väitis ta, et esimesed andmed jõudsid saatkonda juunis.

Samas väitis e-toimiku, kinnistusraamatu, äriregistri ning Riigi Teataja eest vastutava registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) kommunikatsioonijuht Heilika Kutsch, et andmed varundatud esimest korda juba aprillis ning seejärel on neid ka regulaarselt uuendatud.

“Väga üldiselt, andmekogu omaniku vastutada on saata varundus andmesaatkonda krüpteeritult. Kõigile, kes sinna peavad saatma faile, neile on tehtud eraldi ligipääs ja kord. Sinna saadetud faile enam siit kustutada ei ole võimalik,” ütles Allmere.

Eesti riik saab edasi eksisteerida

Esialgu oli kavandatud andmesaatkond avada 2018. aastal. Tegu on teadaolevalt esimese saatkonnaga maailmas, kus on üks riik otsustanud teha digitaalse koopia kõigist riigile olulistest e-teenustest. Andmesaatkonna idee põhineb selles, et kui Eestit peaks tabama ulatuslik looduskatastroof või peaks puhkema sõda saab Eesti riik de jure edasi eksisteerida.

Kuigi suur osa andmesaatkonnaga seonduvast informatsioonist on ülimalt salajane suutis RIK eelmise aasta jaanuaris riigihanke käigus avalikustada saatkonna füüsilise aadressi ning dokumentides oli detailselt kirjeldatud, kuidas andmesaatkonna ruumidesse pääseb. Geeniuse arupärimise peale kõrvaldas RIK need andmed kiirelt hankest.

Allmere sõnul ta ei saa kommenteerida, kas andmesaatkond asub samal aadressil, mis oli eelmise aasta jaanuaris avalikustatud või mõnel muul aadressil. Küll kinnitas ta üle, et riigiks on endiselt Luksemburg.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.