“Minu üks seletus on olnud see, et kui Eesti kontol on väga palju botidest jälgijaid, siis on võimalik nende kaudu seda kontot rünnata. Näiteks saadetakse botide kaudu Twitterile mingi kaebus, et see konto tegeleb rassismi või mingi muu ebaseadusliku asjaga. Kuna bote on nii palju, võib Twitter reageerida ja selle inimese konto mingiks ajaks sulgeda,” rääkis Tamkivi.
Seega võib botide kaudu püüda Twitteris suhtlust tõsiselt häirida. Kui mõni väga suure jälgijaskonnaga konto nagu Ilvese oma saaks sellise rünnaku puhul teha uue konto ja jälgijad sinna üle kutsuda, siis pisut väiksemate kontode vaigistamiseks võib see edukas olla.
Teine võimalus: pikaajalisem operatsioon
Botide vastu on raske käsitsi võidelda ehk neid üks haaval kinni panna. Selle asemel kasutab Twitter – kui firmas otsustatakse bote tõrjuda – nende vastu pigem automaatseid vahendeid, kus mingi valemi järgi botid tuvastatakse ja nende kontod kinni pannakse.
Nüüd sellise automaatse sulgemise puhul käib võidurelvastumine, kes suudab bote edukamalt tuvastada või siis seda vältida.
Tamkivi sõnul on võimalik, et Eesti kasutajaid jälgima asunud botide puhul valmistutakse hoopis mingiks kaugemaks eesmärgiks. Sellisel juhul on oluline, et boti loomiskuupäev oleks kaugel minevikus. See aitaks edukamalt jätta muljet, et tegu on kaua aega Twitteris tegutsenud inimesega, mis võiks aidata Twitteri filtritest mööda pääsemisel.
Laiemas plaanis ei tasu aga Tamkivi sõnul unustada fakti, et vähem kui aasta pärast toimuvad Eestis parlamendivalimised. Paljudes teistes Euroopa riikides on valimiste eel kasutatud sotsiaalmeediat inimeste mõjutamiseks.
