Reedel tabas maailma ligi poolest miljonist internetti ühendatud seadmest käivitatud küberrünnak, millekordumise tõenäosus on CERT Eesti juhi sõnulsuur.
"Praegusel hinnangul on rünnaku ulatuse põhjuseks suur turvamata asjade interneti seadmete arv," selgitasriigi infosüsteemi ameti intsidentide käsitlemise osakonna (CERT) juhataja Klaid Mägi.Tema sõnul tähendab see, et küberrünnak sooritati näiteksdigitaalsetevideosalvestite, IP-kaamerate, ruuterite, termostaatide,nutilukkude ja muude taoliste seadmete abiga.
"Lisaks teiste botnettidega liidetud seadmetele on FlashPointi uurijad kindlaks teinud, et Mirai botnetiga liidetud seadmetest (kokku umbes 500 000) osales eilses rünnakus kokku väidetavalt50 000–100 000seadet. Rünnakuks kasutati ära erinevaid seadmeid, turvafirma FlashPoint andmetel kasutati ära peamiselt kompromiteeritud XiongMai Technologies digitaalseid videosalvesteid ja IP kaameraid," selgitas Mägi.
"Eilnesündmus, kus "pool maailma oli internetita", oli oma ulatuselt erakordne," hindas Mägi.
"Kahjuks on hetkel kordumise tõenäosus suur, kuna asjade interneti turbele omistatakse hetkel veel vähe tähtsust," lisas ta.
Avafoto: Mirai botneti kasutamise aktiivsus septembris (Level3 blog)
