Uudis

Eesti e-riik on maailmas unikaalne, kuid maailmapanga aruanne näitab ettevõtete nõrkust tehnoloogia kasutamisel

47rs141231a391.jpg

Kui Uwe Deichmann üle-eelmisel aastal Eestis käis, oli ta valmis kuulma lugusid ja nägema näiteid, kuidas üks riik on interneti ja tehnoloogia oma kasuks tööle pannud. Aga käigul oli hoopis suurem mõju tema tööle. Ta on üks majandusteadlastest, kes koostas maailmapanga tänavuse aruande “Digital Dividends” selle kohta, kuidas internet, telefonid ja digitaalne tehnoloogia riikide majandusarengut mõjutab.

“Esialgu oli meie meeskonnal tunne, et aruanne tuleb üsna pessimistlik, sest näeme palju näiteid, kuidas tehnoloogiasse pandud raha läheb raisku ja ei aita inimeste elu parandada,” rääkis Deichmann teisipäeval välisministeeriumis, kuhuaruande kolmandaleesitlusele maailmas oli kogunenud saalitäis inimesi. "Aga siis tulime Eestisse ja see muutis kogu meie meelsust – et aruanne võib ikkagi optimistlikus toonis tulla, et on näiteid, kus tehnoloogia töötab ja aitab ühiskonda," rääkis Deichmann aruande koostamisest.

Deichmanni sõnul on üks aruande põhijäreldusi see, ettehnoloogia enda kõrval on teised faktorid, tänu millele aitab IT inimeste jõukust suurendadaja töökohti luua. Kuigi internetiühenduse loomine ja pakkumine on tähtis, on oluline hoopis tugev seadusloome, riigivalitsemine ja arenenud õigusriik.

E-riik või e-politseiriik

Näiteks kipub digitaalses majanduses konkurents vähenema ja see soodustab monopolide teket. Seal aga, kus analoog- ja digitaalmajandus kattuvad, valitseb seadusandluses ebakindlus. “Kas Uber on taksofirma või tarkvarafirma? Riigid üle maailma murravad selle üle pead,” rääkis Deichmann.

Aruande koostajaid juhendas nõukogu, mille üks juht oli ka president Toomas Hendrik Ilves, kes meenutas, et tehnoloogia võib teenida nii häid kui ka mitte nii häid huve. “Kasutades samasuguseid lahendusi nagu meie e-riigis, on teistsuguses autokraatlikus ühiskonnas lihtne luua e-politseiriik. Ma ei saa ühelegi riigile viidata, aga juba aastaid tagasi võetiVenemaal vastu seadus, et ISP-de ühendused peavad käima läbi FSB,” viitas Ilves.

Foto: Hans Lõugas

Kuigi Eesti oli maailmapanga aruande üks nn toetajariike, on aruandest Ilvese sõnul ka Eestile kasu. “Üks asi on see, et maailm saab meie e-riigist rohkem teada.Aruanne ütleb, et Eesti e-kodaniku kontseptsioon on maailmas ilmselt kõige arenenum,” nentis Ilves.

Ent meie jaoks on Ilvese sõnul võib-olla olulisemgi see, et aruanne aitab Eestil näha oma nõrkusi. “Me saame aruandega tähelepanu pöörata ka oma nõrkustele. ID-kaart ja X-tee on erakordsed – aga erasektoris pole kõik väga hästi,” rääkis Ilves.

Näiteks kasutavadEesti ettevõtted kliendihaldustarkvara ehk CRM-e sama passiivselt nagu näiteks Bulgaarias, mitte nii laialdaselt kui Põhjamaades. “Meie IT-sektor annab küll SKT-sse rohkem kui näiteksSoomes, aga erasektori töötajad kasutavad tööl tehnoloogiat pigem sama palju kui Slovakkias ja palju vähem kui Põhjamaades,” ütles Ilves.

Teisisõnu: Eestis on küll tugevad IT-ettevõtted, aga ülejäänud erasektorpole eriti eesrindlik.

Arengumaade majandusarengu edendamisele pühendunud maailmapank avaldab igal aastal aruanne. 2016. aasta aruannet “Digital Dividends” esitleti esmakordselt 14. jaanuaril Washingtonis, teine tutvustus toimus eelmisel nädalal Davosi foorumil. Teisipäeval tutvustatiaruannet Tallinnas.

Avafoto: Mees näitab Keenias telefonis “M-Pesa” mobiilimakset, mis on riigis väga levinud. (Noor Khamis/Reuters/Scanpix)

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.