“Otsekontakt tehingu teise poolega aitab seda viga vältida. On oluline, et selleks kasutatakse teist suhtluskanalit, näiteks helistamist. Ma ei soovita pangaandmete muutumist kontrollida e-kirja vahendusel, sest halvemal juhul näevad seda kurjategijad, kes ise kinnitavad, et uute andmetega on kõik korras,” ütles Tammer.

RIA märkas ka pahavara lainet, mis saadeti paari Eesti transpordiettevõtte meilidomeeni kasutades. Tegu oli nn meiliteesklusega (email spoofing), mille käigus jäljendati ühe töötaja e-kirju. Ärakasutamist võimaldas asjaolu, et ettevõtete meilidomeenidel puudusid meiliteeskluse vastased kaitsemeetmed (SPF, DKIM ja DMARC). Näiteks DMARC lubab teistel meiliserveritel kontrollida, kas asutuse nimel saadetud kiri saabus tegelikult selle asutuse poolt volitatud serverist või mitte.