Uudis

Eesti idufirma pani rahvusvahelise konkursi kinni: nende tarkvara pigistab akust 10% rohkem välja

Pavel Kirienko võtab Zubaxi nimel vastu peaauhinda, 30 000 eurot. Fotod: Hans Lõugas

Pavel Kirienko tegi vist õigesti, et ta eelmisel nädalal Amazoni tööpakkumisele eitavalt vastas. Just sellise üllatusega, mis publiku ahhetama pani, lõpetas ettevõtja Prahas toimunud Kesk- ja Ida-Euroopa suurimal rohe-startupide võistlusel oma firma esitluse.

Žürii pidas veidi aru ja andis Kirienko firmale esikoha, 30 000 eurot kätte ja investeeringuna laekub veel 150 000 eurot.

Amazon ja Intel on juba kliendid

Lisaks lubavad PowerUp idufirmade konkursi korraldajad võitja teha tuttavaks tööstusharu suurtega, aga seda pole vist vaja. Kirienko firma Zubax Robotics hakkas oma toodet müüma vähem kui kolm kuud tagasi, aga juba on tema klientideks Amazon ja Intel. Millega tegu?

Kirienko ja tema kaaslastest insenerid on leiutanud viisi, kuidas elektrimootori kontroller nii tööle panna, et sama akuga lendab näiteks droon 10% kaugemale. “Asi pole mitte konkreetses seadmes, kontrolleris, vaid lähenemises ehk tehnoloogias. Keegi teine ei kasuta selliseid algoritme nagu meie,” rääkis Kirienko Geeniusele pärast võitu.

Asja potentsiaal üle maailma on mastaapne, sest sisuliselt panevad insenerid akuga lennuvahendile lihtsalt tarkvaraga 10% lennuaega juurde. Kui kümme protsenti tundub vähe, siis lihtne geomeetria ütleb, et drooni lennuraadius suureneb sellega juba 21%.

Intel ja Amazon, kes mõlemad tohutult droonitehnoloogiasse on investeerinud, tunduvad kohe loogilised partnerid. (Loe Geeniuse eelmise aasta lõpu tutvustust Zubaxist siit.)

Sanktsioonid: Venemaalt normaalselt äri ajada ei saa

Idufirma Zubax kontrollerid.

Nii Kirienko kui Zubax on Eestis tundmatud nimed. “Vabandust, ma ei ole veel eesti keelt jõudnud ära õppida, see on väga raske. Me tulime Eestisse alles eelmisel aastal,” vabandas Kirienko.

Tegu on nimelt pundi kõige ehedamate noorte inseneridega, kes on pärit Moskva lennundustehnoloogia ülikoolist.

Ettevõte on tegelikult juba üle kahe aasta vana, kuid asjad on hakanud liikuma alles Moskvast Tallinna kolides. Kirienko ei tee saladust: Venemaalt rahvusvahelist äri ajada on pehmelt öeldes keeruline, rahvusvahelised sanktsioonid panid firma võimalused kinni.

Zubax tuli Tallinnasse Tehnopoli inkubaatorisse ja arendas siin oma toodet edasi. Tehnopoli startupi suuna juht Heleri Holm ütleb, et ettevõtte idee ja meeskond olid juba inkubaatorisse kandideerides väga tugevad, mistõttu võeti nad hästi vastu, ent selgelt on paranenud pitchimine. “Minu üllatus oli suur tema arengus idee esitlemise oskuste omandamise poole pealt,” ütleb Holm.

Pavel Kirienko

Ent idufirmade võistluse Eesti vooru žürii oli tasemel ja nägi Zubaxi potentsiaali, valis Eesti firmadest parimaks, saatis nad Prahasse rahvusvahelisse PowerUp võistluse finaali, kus Zubax kolmapäeva hilisõhtul peavõidu pälvis.

Rahvusvaheliste suurkorporatsioonide esindajad ja startup-eksperdid, kes Prahas žüriis olid, hindasid firma potentsiaali. Tegu on alles alustava ettevõttega, kellel on väga kõvad insenerid ja tehniline baas, aga nad vajavad äriliselt palju juhendamist, põhjendasid žüriiliikmed Geeniusele oma lõppotsust.

Hulk ideid: alates veemasinast kuni talviste korterijahutajate peletamiseni

Roheenergia pole startupide maailmas muidu kõige seksikam valdkond, sest internetti ühendatud prügisorteerijat ehitades pole lootust, et Facebook sind kohe miljardi dollari eest ära ostab. Ent valdkonnas liigub uusi ideid, mis palju reaalsemalt maailma mõjutavad, nagu Kesk- ja Ida-Euroopa suurimal rohe-idufirmade võistlusel näha sai.

Ent näiteks Sloveenia kohaliku vooru võitnud MyWater tegeleb õhust vee tegemisega. Jah, lugesite õigesti, ettevõtte seade myWaterATM on masin, mis vajab tööks ainult elektrit ja annab janustele juua. Eelkõige rahvarikastesse linnadesse mõeldud masin peaks aitama vähendama nõudlust pudelivee järele ja sellega vähendama plastikprügi koristamise vajadust. Prototüüp suudab küll toota vaid viie tunniga ühe liitri vett, ent valmis toode teeks sama ajaga 300 liitrit.

Sloveenlased plaanivad oma veeautomaati müüa vee- ja prügimuredega linnadele nagu Veneetsia.

Lätist tulnud Mazzy püüab võidelda aga Eestiski levinud probleemiga, mis torkab silma suurlinnade magalates. Inimestel pole nimelt motivatsiooni tegeleda energiasäästuga, sest suures korrusmajas ei maksa inimene sooja eest vastavalt oma reaalsele tarbimisele. Mazzy seade aga annab iga konkreetse korteri soojatarbimise kohta andmed, mida ühistu või haldusfirma saab kokku arvestada. Mazzy seade on juba muide peale 10 000 Läti korteri tööle pandud ka 2000 korteris Eestis.

Leedukaid pälvisid muide Eesti firma järel teise koha, nende WellParko analüüsib näiteks turvakaamerate piltide järgi parklate täitumist, mida siis parklaid haldavad omavalitsused või firmad saavad liiklejatele või oma külalistele edasi öelda. Vajadus inimestest parklaoperaatorite järele kaob.

Eesti on varemgi raha saanud

Kogu PowerUp võistluse taga on nii suurettevõtted kui ka maksumaksjad. Täpsemalt on ürituse korraldaja InnoEnergy, mida rahastavad ülikoolid, suurettevõtted nagu ABB ja Euroopa Liit läbi Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi.

Üks varasem Eesti edulugu on InnoEnergylt juba ka tuge saanud: kaks aastat tagasi investeeriti superkondensaatoreid arendavasse Skeleton Technologies’i neli miljonit eurot.

PowerUp konkurss on seejuures igal aastal kasvanud, seekord osales 299 ettevõtet, mis on üle kahe korra rohkem kui mullu.

90% kvalifitseeruks investeeringu saamiseks

“Igal aastal katavad osalevad idufirmad üha laiema tegevusvälja. Kui eelmisel aastal määratlesime konkurssi kui energeetika-idufirmade võistlust, siis nüüdne cleantech rohetehnoloogia kaasab ka näiteks ringmajanduse või transpordi valdkonnad,” rääkis võistluse korraldaja InnoEnergy tegevjuht Jakub Miler.

Tema sõnul kvalifitseeruks tänavu kolmesajast osalejast lausa 90% InnoEnergy investeeringu saamiseks ja enne lõppkonkurssi oli juba mõne ettevõttega läbirääkimistesse asutatud.

Samal ajal on konkursi taha idufirmasid toetama tulnud ettevõtted ka väljaspool Euroopat nagu Türgi energiatootja EnerjiSA. “Me tahame teada, mis on erinevate Euroopa regioonide probleemid ja nende lahendused – need võivad ka Türgis olulised olla,” ütles firma tehnoloogiajuht Gül Erol.

Loomulikult haagivad end väikestele ja innovaatilistele idufirmade hoogu andma traditsioonilisemad ettevõtted nagu MOL, Ungari gaasi- ja naftasaaduste tootja. “Jah, ka meie tegeleme innovatsiooniga,” muigas MOL grupi innovatsioonikeskuse juht Zsolt Winkler. Peale kütuste tootmise ja müügi on suurfirma näiteks alustanud autojagamisteenusega ja hoiab Winkleri sõnul silmad lahti kõikide oluliste uute ideede osas.

Ajakirjaniku reisikulud Prahasse kattis InnoEnergy.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.