Eesti idufirmades hinnatakse töötajate vaimset tervist, üks on isegi palganud psühholoogi ja psühhoterapeudi

Pipedrive'i psühholoog Daniel Soomer.Foto: Pipedrive/Helis Hämarsalu

Hea lugeja, kui sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus ning sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda, siis kirjuta Peaasi.ee e-nõustajatele!

Geenius uuris, kuidas ja kas pakutakse Eesti idufirmades töötajatele tuge seoses vaimse tervise küsimustega. Küsitletud firmadest hindavad pea, et kõik töötajate vaimse tervise heaolu kõrgelt, kuid selle saavutamiseks on kasutusel väga erinevaid lähenemisi.

Kõigile Eesti firmadele, olgu nagu idu või tavalised firmad, on suureks eeskujuks Pipedrive, kus on püsivalt tööl kolm nõustajat, kelle hulgas on erialalt psühholoog ja psühhoterapeut.

Veriff maksab kinni töötajate psühholoogi või psühhiaatri visiidid

Kiirelt kasvava Veriffi personalijuhi Kristina Lilleõie sõnul on neile töötajate heaolu, sealhulgas vaimen tervis, hästi oluline teema ning seepärast pakub Veriff oma meeskonnaliikmetele mitmekülgset tuge.

“Veriffil ei ole eraldi psühholoogi, kes käiks inimesi regulaarselt nõustamas, kuna kõigile ei pruugi sama nõustaja sobida. Oleme valinud selle tee, et inimene saab ise valida omale sobiva nõustaja ning Veriff toetab visiiditasu maksmist. Kõigil Veriffi töötajatel on lisaks Haigekassa poolt rahastatavatele riiklikele meditsiiniteenustele võimalik kasutada täiendavad tasulisi teenuseid,” ütles Lilleõis.

Töötajate heaolu nimel on Veriff sõlminud koostöökokkulepe kindlustusfirmaga If, mis pakub idufirmale töötajate tervisekindlustuse teenust. Muude raviteenuste kõrval kuulub sinna hulka ka psühholoogi või psühhiaatri visiit, mille kulud katab töötaja jaoks Veriff.

Veriffi personalijuht Kristina Lilleõis.Foto: Veriff/Jake Farra

“Kindlustuslepingu raames on ühe aasta jooksul võimalik teha kuni viis psühholoogi või psühhiaatri visiiti. Oluline on, et terviseteenuse pakkuja oleks litsentseeritud professionaal. Lisaks korraldame oma töötajatele mindfulness (ärksuse) ja coachingu koolitusi ning oleme varustanud oma kontori raamatukogu erineva eneseabi kirjandusega. Kuna usume ka põhimõttesse “terves kehas, terve vaim”, siis toetab Veriff oma tiimi liikmete sportimistegevusi Sport ID ja erinevate initsiatiivide kaudu,” lisas ta.

Pipedrive’is töötavad lisaks tarkvaraarendajatele ka psühholoog ja psühhoterapeut

Pipedrive’i psühholoogi Daniel Soomeri sõnul algab Pipedrive’is töökoha vaimse tervise tugi normaalse töö- ja puhkeaja tasakaalu väärtustamisest ning toetava ja meeldiva atmosfääri hoidmisest.

“Meie üheks põhiväärtuseks on “ära riku teise inimese päeva”, mis rõhutab kõigi vastutust ühiselt meeldiva tööõhustiku eest ning igaühe kontrolli enda emotsioonide haldamisel. Pipedrive’l on palgal kolm personaalset coachi ja nõustajat, kes pakuvad töötajatele vaimse tervise ennetavat ja taastavat tuge. Samuti tegelevad nad protsesside ja tööviiside toetamisega meeskondades, et hoida ära negatiivseid suhteid ja tundeid, mis võivad grupitöös tekkida,” ütles ta.

Lisaks toimuvad firmas töötajatel iganädalased üks-ühele vestlused juhtidega, kellele on kuulamise ja tagasiside andmise oskuste arendamiseks psühholoog ja psühhoterapeut tuge andnud.

Selle kõrval tervitatakse Pipedrive’is töötajate eneseargenut, mida on võimalik teostada selliselt, et põhitöö koormus väheneb teatud ajaks. Eneseargenu osas on töötajatel võimalus panna end erinevates täiendavates rollides proovile näiteks lühiajaliselt meeskonna juhtimise teel või olles mõne konkreetse tehnoloogia juurutamise eestvedaja.

Pipedrive’i kolm nõustajat on Soomeri sõnul valmis töötajatele andma nõu karjääriplaanide, enesearenguküsimustes, suhtelisoskuste arendamisel või ka stressi, läbipõlemise ning koduste suhete teemadel ja loomulikult ka vaimse tervise osas.

Kõigele sellele lisaks on analoogselt Veriffile Pipedrive’is olemas ka töötajate eratervisekindlustus, mis sisaldavad samuti psühhiaatri ja psühholoogi külastusi.

Mittesuitsetajad saavad Cleveronis rohkem palka

Cleveroni turundusjuhi Edith Väli kinnitusel väärtustavad nad cleveroonikute vaimset ja füüsilist tervist. Selle tõestuseks toob ta näiteks kevadel toimunud tervisenädala, kus pöörati lisaks vaimsele ja füüsilisele tervisele tähelepanu ka toitumisele.

“Toimusid erinevad loengud ning sai kontrollida väga põhjalikult silmi ning teha erinevaid teste. Korraliku toitumise toetamiseks pakume sooja toitu ja puuvilju, neid tarbivad hinnanguliselt 99% töötajaist,” ütles ta.

Igakuise 40 eurose sporditoetuse kõrval maksab Cleveron Väli kinnitusel kõigile mittesuitsetajatest töötajatele 40 euro suurust tervisetoetust. Vaimse tervise tagamiseks pakutakse töötajatele kahe nädala pikkust lisapuhkust. Põhipuhkuse puhul kehtib firmas põhimõte, et sel ajal ei tohi puhkavat töötajat tööasjus tülitada.

“Samuti on mõistlik vältida ülemäärast stressi, püüame igati tagada lugupidavad suhted tiimides ja tagada hea juhtimiskultuuri, mida aitavad jälgida tulemusvestlused, meistri-õpipoisi programm, rahuloluküsitlus. Psühholoogi Cleveronis täiskohaga küll ei tööta, kuid oleme valmis kohe teda kaasama, kui märkame, et sellist tuge on vaja. Püüame üleval hoida kultuuri, kus üksteist hinnatakse ja märgatakse, sealjuures ka seda, kui tundub, et keegi vajab abi,” lisas Väli.

Bolt ja Xolo peavad lugu töötajate vaimsest tervisest

Kuigi Bolt ei ole palganud psühholoogi on nad pressiesindaja Karin Kase sõnul kõigis Bolti kontorites üle maailma korraldanud tervisenädalaid, kus keskendutakse lisaks füüsilisele tervisele ka vaimsele tervisele ning selle käigus on toimunud loengud ja töötoad.

Xolo tegevjuht Allan Martinson ütles, et nad on veel üsna väike firma ehk palgalist psühholoogi ei ole, kuid kui mõnel töötajal peaks selline vajadus tekkima, siis lahendatakse see juhtum juhtumi haaval ära.

Ükssarvikuks peetava TransferWise’i esindaja kinnitusel on töötajate heaolu firmale oluline, kuid kuna parasjagu on neil käsil ettevõtteülese ühtse mudeli väljatöötamine, siis ta praegusel hetkel antud teemat detailsemalt ei soovi kommenteeri.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
Lasteabi: 116111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)
Ohvriabi telefon 116 006 (24h)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.