“Küll aga on igasuguste erakasutuses olevate nutiseadmete, mobiiltelefonide, sülearvutite ja muude seadmete ühendamine kaitseväe võrku või -seadmetega keelatud,” sõnati vastuses.

Seotus Hiinaga

Mitmed Hiina firmad on otseselt seotud ka Hiina valitsusega, seega võib sääraste seadmete kasutamine endas kujutada ohtu. On küll võimalik, et ühtegi infokildu teise valitsusega ei jagata, kuid arvestades kaitseministeeriumi käsitletavaid tundlikke andmeid, tundub loogiline, et seadmetest pigem hoidutakse.

Kuigi kaitseministeeriumi haldusalas on Hiina tootjate tegevus piiratud, siis muudes riigiasutustes kasutatakse neid siiski.

Näiteks kasutas korraldusmeeskond möödunud suvel toimunud eesistumisperioodil Hiina firma Huawei nutiseadmeid. Nende seadmete kasutamine lõpetati pärast eesistumisperioodi lõppu ning need tagastati müüjale.

Riigi infosüsteemi amet on Geeniusele varem öelnud, et näiteks ZTE võrguseadmete kasutust Eestis ei taunita.

Ameti kommunikatsioonijuht Helen Uldrich sõnas, et neil ei ole kavas teha sarnast teavitust nagu näiteks Suurbritannias, kus operaatoreid hoiatati ZTE seadmete eest.

“Seni oleme hoidunud erinevate tootjate suhtes hinnangute andmisest ning ZTE võrguseadmete kasutuse kohta puudub meil detailne kaardistus,” lausus ta.

“Samas hindame, et väga laialdaselt ZTE võrguseadmeid Eestis kasutuses ei ole,” lisas Uldrich.

Kesine tootevalik

Kui Huawei telefonid on Eesti turul aina enam populaarsust kogumas, siis ZTE tootevalik on pigem kesine. Ükski operaator enam seadmeid ei müü, viimase operaatorina pani telefonid lõpumüüki Elisa, sõnades siiski, et otsust ei mõjutanud turvariskid.

“USA hinnang meie otsust loobuda ZTE telefonidest ei mõjutanud, kuna meie langetasime otsuse juba tänavu aasta alguses,” sõnas Elisa Geeniusele.