Uudis

Eesti karmistab oluliselt krüptofirmade pehmet regulatsiooni ja ekspertidele see meeldib

Rahandusminister Martin Helme. Foto: Scanpix

PARANDUS KELL 9.55: täpsustatud pealkirja

Vast üks esimesi eelnõusid, mis läbis rahandusminister Martin Helme pilgu karmistab virtuaalvääringute tegevuslubade andmise korda märgatavalt. Ministri sõnul on tegemist olulise sammuga rahapesu tõkestamisel krüptovaldkonnas, mis ei tohi aga kindlasti viimaseks jääda.

Muudatuse osas on positiivselt häälestatud finantsinspektsioon (FI) ning krüptorahaekspert ja Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga, kuid nemadki loodavad, et see on karmima regulatsiooni osas alles esimene samm.

Senisest kulukam ja pikem protsess

Eelnõu kohaselt muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sealhulgas laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad eelnõu kohaselt ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht olema Eestis. Kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Lisaks tõstetakse muudatuse kohaselt virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.

FI peab kavandatavaid muudatusi vajalikuks

Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunnidivisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli peab kavandatavaid muudatusi vajalikuks. Tema sõnul on muudatuste sisu suunatud eelkõige sellele, et saada tõhusama kontrolli alla virtuaalvääringu rahakoti teenuse ja virtuaalvääringute raha vastu vahetamise teenuse ostajatele tegevuslubade andmine.

“Luuaks n.ö pädevusnõuded ettevõtet juhtivatele isikutele. Juhtidel peavad olema vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu maine ning ettevõttel peab olema seos Eestiga ehk tegevuskoht peab olema Eesti. Kui neid nõudeid täidetud pole, tuleb ettevõttelt pärast 31.12.2019 tegevusluba ära võtta. Eelnõuga soovitakse seada täiendavad barjäärid ettevõtjatele rahapesu tõkestamise valdkonnas ning sellele, et Eesti nime ja maine alt ei pakutaks teenuseid, mis sisaldavad kõrgendatud rahapesu ja terrorismi finantseerimise riski,” ütles Suurväli.

Kuna muudatuste sisu ei tegele otsesõnu krüptomüntide esmase pakkumise (ICO) ega vääringu avaliku pakkumisega (STO) peab Suurväli seda esimeseks sammuks pikemas jadas.

“Küll võivad uued nõuded vähendada Eesti atraktiivsust ebaseaduslike väärtpaberipakkumiste nn postkastriigina,” ütles Suurväli. “Peame selle all silmas seda, et Eestis äriregistrisse kantud ettevõtted, mis ICOd või STOd läbi viivad, ei oma Eestis tegelikku tegevuskohta, ei oma siin ei panga- ega maksekontosid, ei hoia meie serverites virtuaalvääringute rahakotte, nende veebiserverid ei asu Eestis, nende pakkumised ei ole suunatud kohalikule investorile, vaid üle maailma ja kui isegi on, siis nende loodavad töökohad või tooted ei oma seost Eestiga ning nende tegevusest ei laeku sisulist tulu ka riigieelarvesse. Ehk tegemist on Eesti riigi mainel liugu laskmisega. Loodame, et ettepandud muudatused seda probleemi vähendavad,” sõnas Suurväli.

Uus kord parem ja selgem

Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga sõnul saab alati paremini, kuid eelnõu kehtestab juba oluliselt parema ja selgema olukorra kui eelnevalt, kus litsentsi saamine oli liiga lihtne ning puudus igasugune kontroll ja tulemuseks oli pigem negatiivse kuvandiga litsents.

“Ma arvan, et see uus muudatus toob turule kindlasti rohkem selgust ning maandab väga paljusid riske, mis eelnevalt üleval olid,” ütles Sauga. “Hind on väga mõistlik ja peaks olema nii tõsistele tegijatele kuid samas ka alustavale ärile vastu võetav.”

Sauga lisas, et pigem mõjutab tulevikus olukorda rohkem üldine maine, mida on täna kujundamas kahetsusväärne rahapesu juhtum ning poliitiline kuvand.

Suurväli näeb, et tulevik toob ilmselt kaasa ka vajaduse virtuaalvääringu rahakoti teenuse ja virtuaalvääringute raha vastu vahetamise teenuse osutajatele teenuse pakkujatele kehtestada täiendavad nõuded kliendi vara säilimise ja eraldatuse osas.

Eesti on juba mitu aastat olnud üks kuumimaid ICO riike just seetõttu, et seni on regulatsioon väga pehme olnud. Kokku on tänaseks Eestisse registreeritud 721 virtuaalvääringu rahakotiteenuse ja 819 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse ettevõtet. Mullu juunis oli samu tegevuslubasid väljastatud vastavalt 171 ja 205.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.