Näiteks chatbot’id. Luts ütleb, et nende puhul võib eristada nelja põlvkonda. Esimeses on juhitud dialoog ja saad vastata ainult kindlate vastusetüüpidega. Teises põlvkonnas tuvastab chatbot teatud märksõnu inimese vabas vormis antud sisendist.
“Kolmas generatsioon on see, et luuakse iga loomuliku keele baasile semantiline ruum. Tilde on seda teinud eesti keele jaoks ja meie mõõtmised näitavad, et me saame tunduvalt paremini eestikeelsest lõppkasutaja sisendist aru kui, kui näiteks kas Microsoft, Google, või Alexa,” sõnab ta.
“Kolmas põlvkond on selline, mida me praegu turul pakume. Masin tuvastab 98-protsendise tõenäosusega, mis oli kasutaja tahe ja eesmärk, kui ta oma palve või küsimuse sisestas ja annab oma parima vastuse.”
Neljas põlvkond lubab kasutajal pöörduda roboti poole läbi eestikeelse kõne ja vastuse saab eesti keeles. “Inglisekeelsena see on olemas, aga eestikeelne tuleb varsti järele,” ütleb Luts.
“Need tehnoloogiad on olemas, aga nende arendamine sellisele kvaliteeditasemele, et see oleks kasutajasõbralik ja et see töötaks hästi, võtab veel aega,” ütleb Tilde Eesti üksuse tegevjuht Pekka Myllylä.
“Need tehnoloogiad on vaja kokku panna ja see on keerulisem kui arendada neid eraldi. See võtab aastaid, aga mitte väga kaua, kui sellised asjad on üldiselt kasutusel.”
Eesti keele probleem on kõnelejate väike arv
Eesti keele ja turu probleemiks on see, et keel on väike kõigest miljoni kõnelejaga ja seetõttu pole ka firmasid, kes oleksid valmis nii suuri investeeringuid tegema projektidesse, mis eesti keele tooksid Google Duplexi sarnastesse lahendusse.