DigiPRO

Eesti keelefirma ootab restorani, et teha Google’i-sarnane laua broneerimise robot

Tilde Eesti üksuse tegevjuht Pekka Myllylä (vasakul) ja keeletehnoloog Martin Luts (paremal). Foto: Martin Mets
See on DigiPRO artikkel. Loe DigiPROst lähemalt siit.

Google tõi eelmisel aasta välja projekti Duplex, mis nüüd on saadaval enamikes USA suurlinnades. See lubab kasutajatel restoranis lauda broneerida, aga selle asemel, et kõne teeks inimene ise, “räägib” restoranitöötajaga ja broneerib laua Google’i inimhäälega tehisintellekt.

“Ootame Tildes esimest restoraniketti ja teeme ära,” vastab Tilde Eesti keeletehnoloog Martin Luts küsimuse peale, millal Eestisse sellised lahendused jõuavad.

Nagu selgub, ootavad eesti keele suuremad rakendusvõimalused tihtipeale pigem klientide taga, kes oleks valmis nii suuri projekte ette võtma. Tehnoloogia selleks on juba olemas ning mitmes rakenduses, mis praegu tunduvad juba ulme, on eesti keele jaoks prototüübid olemas.

Näiteks chatbot’id. Luts ütleb, et nende puhul võib eristada nelja põlvkonda. Esimeses on juhitud dialoog ja saad vastata ainult kindlate vastusetüüpidega. Teises põlvkonnas tuvastab chatbot teatud märksõnu inimese vabas vormis antud sisendist.

“Kolmas generatsioon on see, et luuakse iga loomuliku keele baasile semantiline ruum. Tilde on seda teinud eesti keele jaoks ja meie mõõtmised näitavad, et me saame tunduvalt paremini eestikeelsest lõppkasutaja sisendist aru kui, kui näiteks kas Microsoft, Google, või Alexa,” sõnab ta.

“Kolmas põlvkond on selline, mida me praegu turul pakume. Masin tuvastab 98-protsendise tõenäosusega, mis oli kasutaja tahe ja eesmärk, kui ta oma palve või küsimuse sisestas ja annab oma parima vastuse.”

Neljas põlvkond lubab kasutajal pöörduda roboti poole läbi eestikeelse kõne ja vastuse saab eesti keeles. “Inglisekeelsena see on olemas, aga eestikeelne tuleb varsti järele,” ütleb Luts.

“Need tehnoloogiad on olemas, aga nende arendamine sellisele kvaliteeditasemele, et see oleks kasutajasõbralik ja et see töötaks hästi, võtab veel aega,” ütleb Tilde Eesti üksuse tegevjuht Pekka Myllylä.

“Need tehnoloogiad on vaja kokku panna ja see on keerulisem kui arendada neid eraldi. See võtab aastaid, aga mitte väga kaua, kui sellised asjad on üldiselt kasutusel.”

Eesti keele probleem on kõnelejate väike arv

Eesti keele ja turu probleemiks on see, et keel on väike kõigest miljoni kõnelejaga  ja seetõttu pole ka firmasid, kes oleksid valmis nii suuri investeeringuid tegema projektidesse, mis eesti keele tooksid Google Duplexi sarnastesse lahendusse.

“Meil on erinevaid vestluseid erinevate ettevõtetega ja me näeme, et see huvi on tekkinud,” ütleb Myllylä. “Kas nad ka teevad selle sammu ja lähevad edasi, see on teine asi, aga huvi on olemas.”

Kui eemalt vaadates näib ühe Eesti keeletehnoloogiat arendava firma võistlus Google’iga tuuleveskitega võitlemisena, siis Myllylä sõnul hoolimata sellest, et see väga raske valdkond konkureerimiseks, on nad optimistlikud.

“Google’il palju rohkem ressursse ja inimesi, aga mitte eesti keele asjatundjaid. Google keskendub niikuinii suurematele keeltele ja väikesed tulevad jõudumööda kaasa,” ütleb ta.

Kui me Geeniuses võrdlesime omavahel kolme eesti-inglise keele masintõlketööriista, siis võitis Tilde masintõlge Google Translate’i ees.

“Me teame, mis on meie nišš, meie võimalus olla parem ja seetõttu me näeme, et see on väikesed rasked keeled ja olla kõrge parem lahenduste pakkuja nendes keeltes,” lisab ta.

Eesti keel kahtlemata on raske keel. Mitte ainult niisama inimestele selgeks õppimiseks, vaid ka masinatele. Euroopa Liit on teinud aastaid ülevaateid, millisel tasemel on Euroopa Liidu keeled masintõlke jaoks ja eesti keel on siiamaani olnud nende viimaste hulgas koos teiste soome-ugri keeletega, nagu soome ja ungari.

Luts toob näite, et meil võib olla sama palju materjali masintõlke treenimiseks kui naabritel lätlastel. “Aga ometi on nende masinad sama materjal mahu baasil tunduvalt kvaliteetsemad, sest näiteks käändeid-pöördeid on seal poole vähem kui eesti keeles.

Tõlkimine on aastatega muutunud

Masintõlge on kasutusel olnud tõlketeenust pakkuvates firmades juba tükk aega, aga päris automaatseks see veel nähtavas tulevikus ei muutu. Küll aga on juba muutunud inimese roll tõlkimise protsessis – inimene on paljudes tõlketüüpides jäänud rohkem järeltoimetajaks kui tõlkijaks.

“See on nagu isesõitvate autodega, ei ole sellist kahte äärmust, et ainult inimene sõidab või masin sõidab. Seal vahel on terve skaala, masin võtab üle näiteks kiiruse hoidmise või automaatse pidurdamise,” ütleb Luts. “Samamoodi on tõlkimisega. Inimtõlge ja masintõlge ei vastandu.”

Eestis on tõlketurg väga killustunud ja hinnakonkurents on kõva. Masintõlke suurem pealetung pole olukorda lihtsamaks teinud, vaid tekitanud hinnasurve allapoole ja klientidel tekib arusaam, et masin tõlgib odavamalt. Myllylä sõnul on siin päästerõngaks olnud tõlkemahtude kasv.

“Praegu tõlkemahud tänu masintõlkesüsteemide tõusevad ehk et tuleb odavamaks tõlkida palju suuremad mahud,” ütleb Myllylä.

“Sa ei saagi ilma masinata tõlketeenust pakkuda. Sest magistritööd, mida on siin Eestis tehtud Tilde juhendamisel, näitavad et masin annab tehnikatõlgete puhul efekti kuskil 25 või rohkem protsenti,” ütleb Luts.

“Tõlkija töö läheb kiiremaks veerandi võrra ja masina töö on sedavõrd palju odavam, et see kaalub üles selle masina arenduse ja ostmise kulud.”

Kes teeb lõpuks ära tõlkijate Uberi?

Kui jagamismajandus on teinud revolutsiooni mitmes valdkonnas, nagu taksosõidus ja majutuses, siis tõlketeenuse pakkumisel see juhtunud pole, kuigi see tundub esmapilgul olema täpselt selline valdkond, mille jagamismajandus ja vabakutselised tõlkijad võiksid ära lahendada ning tõlkefirmad toiduahelast eemaldada.

“See töötab, kui sul on üsna lihtne projekt,” ütleb Myllylä ja teeb samas kohe selgeks, et selliseid asju nagu lihtsad projektid tuleb tõlkevaldkonnas ette pigem harva ning raske on sellisesse teenusesse sisse panna projektijuhtimist ja kvaliteeti. “See läheb keeruliseks, kui seal on mitmeid tegureid ja suhtlemine on väga tähtis. Eriti just suuremad etevõtted näevad, et neile on kasulik maksta selle projektijuhtimise eest.”

Küll aga ta ütleb, et ühel hetkel selline platvorm tuleb, mis on niivõrd hea, et ka suured ettevõtted tahavad seda kasutada. Kuigi tema sõnul mitte veel nähtavas tulevikus.

DigiPRO on Eesti parima digiuudiste saidi täiendav teenus kasutajatele, kelle jaoks IT on ka töö.

Telli siit DigiPRO uudiskiri endale postkasti:

  • Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks
  • Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla

Loe DigiPRO kohta lähemalt siit

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.