Eesti päikeseelektri liidu juht: Tesla katusekivid pole unikaalsed

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
press_solar_home_4.jpg

Seni autotootjana tuntud Tesla esitles möödunud nädalal uut tootekategooriat, milles üritab ettevõte läbi lüüa. Nimelt lisanduvad tuleval aastal Tesla tootevalikusse päikesepaneelid, mis on integreeritud eramajade katusematerjalidesse. Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni (EPEA) juhatajaAndres Meesaki sõnul on Tesla lahendus uudne, kuid kindlasti mitte unikaalne.

Meesaki kohaselt on analoogseid tooteid nagu TeslaSolar Roof arendatud erinevate tootjate poolt viimastel aastatel vägaintensiivselt. Tesla katusega sarnast lahendust pakubka Eesti ettevõte SolarStone, mis Meesaki väitel erineb Teslast turunduse, koostekvaliteedi ja ilmselt ka efektiivsuse poolest, kuidtoote sisuon sama.

Kui uudne on Tesla poolt tutvustatud lahendus?

Analoogseid tooteid nagu Tesla poolt esitletud Solar Roof on arendatud erinevate tootjate poolt viimastel aastatel vägagi intensiivselt, seega Tesla pole kindlasti ainuke ja unikaalne. Tänavusel Euroopa suurimal päikeseenergia tehnoloogiate messil InterSolar, mis toimus kevadel Münchenis oli suur tähelepanu just erilahendustel ja ehitisintegreeritud lahendustel – värvilised ja erikujulised PV-moodulid, katusekivide ja kiviplaatide kujulised moodulid, fassaadimoodulid, elektrit tootvad läbipaistvad akendena kasutatavad moodulid jne. Ehk, Tesla lahendus on uudne, kuid kindlasti mitte unikaalne.

Milline on päikesepaneelide tulevik?

Ehitisse integreeritud taastuvenergia tootmise lahendused on kindlasti üks olulisemaid taastuvenergia-tehnoloogia arengusuundi.Erinevad taastuvenergia-süsteemid muutuvad ja peavad muutuma tulenevalt seadusandlusest (näiteks EL hoonete energiatõhususe direktiiv) hoonete tehnosüsteemide normaalseks osaks. Olgu need süsteemid, siis kas katusel, fassaadil, rõdupiiretena või hoopis kõrgematel büroohoonetel ventilatsioonišahtides. PV-katus on üks lihtsamaid taastuvenergia integreerimise võimalusi väikehoonetel. Suurte büroohoonete puhul tuleb üldjuhul kasutada muid lahendusi, kuna piisavalt vaba katusepinda pole.

Kui palju on Eestis päikesepaneelidega tegelevaid ettevõtteid?

Kui pidada silmas mõne teise tootja poolt valmistatud PV-paneelide paigaldust, siis on selliseid ettevõtteid täna ilmselt kusagil 20-30 ringis, kuid 80% turust katavad ära arvatavasti ca10 ettevõtet, kes on ka EPEA liikmed. Kui pidada silmas PV-paneelide koostamist, siis Eestis on 2 ettevõtet, kes PV-paneele komplekteerivad ja lisaks SolarStone, kes teeb koostööd ühe koostajaga. Kui vaadata tehnoloogia arendamist, siis üks TTÜ spin-off tegeleb uudsete fotoelektriliste materjalide arendamisega.

Lisaks arendab üks EPEA liikmetest Ubik Solutions PV-süsteemi teist olulisemat komponenti -inverterit, mis muundab PV-paneelist väljuva alalisvoolu võrguvoolu nõuetele ja karakteristikutele vastavaks vahelduvvooluks. Nende arendatav inverter on eriline selle poolest, et tegu on mikroinverteriga – üks inverter iga PV-paneeli kohta, mida saab kasutada just keerulisemates erilahendustes, kus standardlahendused hästi ei toimi – näiteks keerulise kujuga katus, kus erinevatel aegadel tekkivate varjude tõttu, ei ole võimalik kasutada standardlahendust.

Kui efektiivsed on tänapäevased päikesepaneelid, kas neist on kasu ka Eestis?

Täna enim müüdavate PV-paneelide kasutegur (efficiency) on vahemikus 16-18%, järjest enam on aga juba erinevatel tootjatel näha ka 20% kasuteguriga paneele. Kasutegur näitab mitu % paneelile langevast päikesekiirguse energiast muundatakse elektrienergiaks. Kasutegur on sama nii Eestis kui Marokkos või Austraalias. Paigalduskohast (laiuskraadist ja õhutemperatuurist) sõltub paneelide kasutustegur.

Kasutustegur näitab mitmel protsendil tundidest (tavaliselt aastas) toodab elektrijaam täisvõimsusele taandatuna elektrit. Eesti laiuskraadil on see PV-jaamade puhul kusagil 13-15%. Eestis on kolm kuud valgust praktiliselt olematult. Vahemikus novembri keskpaik – veebruari keskpaik PV-jaamad Eesti laiuskraadil sisuliselt magavad talveund ja selles vahemikus pole sisuliselt sealt isegi mõtet lund maha ajada.

Isiklik tänaseks juba viie aastane kogemus on näidanud, et päikeseelektrijaam ärkab talveunest umbes vabariigi aastapäeva paiku ja sellest alates hakkab päev-päevalt enam tootma. Kõrgrõhuga (külmad ja selged) märts ja aprill võivad olla juba aasta parimate kuudega võrreldava tootlusega, kuna PV paneelide kasutegur on lineaarses sõltuvuses ka õhutemperatuurist – mida külmem ilm, seega suurem kasutegur (paneeli nominaal on antud +20C juures), nii võibki 250W nominaaliga paneelist -20C juures selgel märtsi keskpäeval välja tulla ligi 300W elektrivõimsust ja +35C juures juulis kõigest 210-220W).

Kui pikk on päikesepaneelide tasuvusaeg?

Pole ühest vastust. Sõltub süsteemi suurusest (mastaabiefekt), paigalduse keerukusest ja kõige enam tarbimismustrist ja ostetava elektrienergia hinnast (kas ettevõttest suurtarbija või väike kodumajapidamine). Kui kogu PV-jaama poolt toodetav elekter suudetakse 100% kohapeal ära tarbida, sama koguse võrra vähendades üldvõrgust elektrienergia ostu, siis tänase regulatsiooni puhul on tasuvusajaks kusagil 10-12 aastat. Mida vähem toodetavast kohapeal ära tarbitakse ja rohkem ülejääki võrku müüakse, seda pikemaks läheb tasuvusaeg. Keskmise kodumajapidamise tasuvusaeg on tänaste süsteemi hindade puhul ca. 15-16 aastat.

Kui palju läheb keskmise majapidamise varustamine päikesepaneelidega maksma?

Keskmine Eesti eramu majapidamine kulutab aastas ca. 5000kWh elektrit. Õigesti dimensioneeritud jaam toodab aastas ligikaudu sama palju elektrit kui majapidamine tarbib. 5000kWh toodab Eesti laiuskraadil 5-6kW PV-jaam. Sellise jaama soetusmaksumus koos paigaldusega võiks jääda täna kuhugi 6000 – 8000€ vahemikku, olenevalt paigalduse keerukusest (katuse materjal, kuju) ja KOV nõuetest.

Kui suur osa teie poolt tarbitud energiast on toodetud päikesepaneelide poolt?

Meie majapidamise poolt tarbitavast elektrienergiast ca. 75-80% on toodetud meie maja katusel. Meil on ühele elektriarvele agregeeritud kahe tarbimiskoha (linnakorter ja suvemaja) tarbimine. Jaam asub suvemaja katusel. Seal on suvel ka suurem tarbimine. Suvemaja aastasest tarbimisest katab PV-jaam umbes 200%.

Avafoto: Tesla

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.