Uudis

Eesti paljastas NotPetya ja WannaCry rünnakute toimepanijad, neile määrati ELi sanktsioonid

NotPetya lunavaraküberrünnak.Foto: Shutterstock

Juuli lõpus rakendas Euroopa Liit esmakordselt kübersanktsioonirežiimi kuue isiku ja kolme juriidilise üksuse suhtes, kes on olnud seotud Euroopa Liidu või selles paiknevate rahvusvaheliste organisatsioonide vastaste küberoperatsioonidega.

Sanktsioonide kehtestamisel oli juhtrollis Eesti koos veel mõne ELi riigiga. See on esimene kord, kui Euroopa Liit rakendab 2019. aastal kinnitatud piiravaid meetmeid, mille raames saab küberünnete korraldajatele seada reisipiiranguid ja külmutada rahalisi vahendeid.

Sanktsioonidega kinnitati taaskord, et NotPetya taga oli Venemaa

Sanktsioonid puudutavad Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) vastu suunatud küberründekatse ning rünnakute WannaCry, NotPetya ja Operation Cloud Hopper kordapanijaid. WannaCry krüptolunavara ja NotPetya küberrünnakud levisid aktiivselt 2017. aastal. 

Eesti juhtimisel on WannaCry eest sanktsioonid määratud Põhja-Korea ettevõttele Chosun Expo, mis olevat osutanud finantsilist, tehnilist ja materiaalset tuge mitmete küberrünnakute toimepanemises. NotPetya eest on sanktsioonid määratud Vene Föeratsiooni relvajõudude (GRU) eritehnoloogiate keskusele. 

NotPetya küberrünnak levis üle maailma, kuid sai alguse Ukrainast, kus sihtmärkideks olid kohalik keskpank, maksuamet ja veel mitmed riigiasutused ning ka ettevõtted. Rünnakuga nakatati arvutid lunavaraga ehk sealsed andmed krüpteeriti ning nende lahtilukustamise eest küsiti Bitcoine. 

OPCW rünnakute eest on sanktsioonid määratud Venemaa kodanikele Oleg Mikhaylovich Sotnikovile, Evgenii Mikhaylovich Serebriakovile, Aleksei Sergeyvich Morenetsile ja Alexey Valeryevich Mininile.

Määratud sanktsioonide järgi on Operation Cloud Hopper kordapanijateks Hiina kodanikud Zhang Shilong ja Gao Qiang.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on see oluline signaal ajal, mil küberrünnete surve paljudele riikidele, sealhulgas meditsiinisektorile, on süvenenud. 

Varasemalt on Eesti mitmetel korral mõistnud hukka või avaldanud muret riikide vastutustundetu käitumisele küberruumis. Seotuna juuli lõpus välja tulnud sanktsioonirežiimiga on Eesti välisminister 2018. aasta veebruaris hukka mõistnud Vene Föderatsiooni tegevuse seoses NotPetya poolt korraldatud küberrünnakuga ning oktoobris 2018 avaldas välisminister toetust Suurbritanniale ja Hollandile riikide küberruumis vastutustundetu käitumise vastu seismisel. Detsembris 2018 avaldas välisministeerium muret seoses Hiina pahatahtliku tegevusega küberruumis.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.