Eesti mobiilirakenduste edetabelite, vähemalt avalikult avaldatud nimekirjade etteotsa tõusis detsembri lõpus Rahva Raamatu äpp. Populaarsuse põhjuseks võib olla äpis aasta lõpuni kehtivad soodustused, aga vaatame lähemalt, mida äpp tegelikult pakub.
Rahva Raamatu äpp on olemuselt paras kombo üsna erinevatest tegevustest, mille võiks muidu leida kolmest-neljast erinevast rakendusest.
1. E-luger
Esimene sektsioon äpis on mõeldud e-raamatute lugemiseks. Võib ilmselt kaua vaielda, kas e-raamatut on mõnusam lugeda vastavast seadmest (e-luger), millel on silmasõbralik ekraan, või telefonist.Fakt on see, et nutitelefon on üldjuhul kõige tähtsam ja alati kaasas olev seade, kust lugeda on kõige käepärasem. Seepärast on lugemisvõimalus siin igati asja eest.
Raamatu lugemise protsess võiks olla veidi rohkem viimistletud: leheküljepööramisel oleks kasulik mingi lihtsa detailiga viidata, kas ma pöörasin just lehekülje edasi või tagasi; kirjasuuruse kõrval tahaks ka reavahet muuta jne. Aga nende pisiasjade kõrval töötab e-luger muidu korralikult.
Siin jaotises on ka nn riiul seadmes olevate ja poest ostetud raamatutega. Nagu allpool selgub, ei saa seda riiulit aga alati usaldada.
2. Asjade sahtel
Järgmine kategooria “Minu lemmikud” peaks koondama kõike, mida Rahva Raamatu süsteemis teed: minu tehtud tellimused ja ostetud raamatud, teistele soovitatud teosed, aga ka loetud teoste nimekiri.
Kui oled usin selle raamatupoe klient – nagu äpi looja ilmselgelt ootab – võiks see olla kasulik koht oma loetud ja tellitud teostest ülevaate saamiseks.
Aga samas ootavad ees probleemid. Avastasin oma kontoga sisse logides, et olen kunagi Rahva Raamatust tellinud ja ostnud ühe nulleurose e-raamatu. Nüüd oleks loogiline, et see e-raamat ilmuks kohe e-lugeri riiulisse või siinsamas lemmikute juures, kust saaksin seda kohe lugeda.
Selle asemel märkasin raamatut oma tellimuste ajaloos ning selle lugemiseks pidin tellimuse uuesti vormistama. Tasuta ehk nulleurose e-raamatu jaoks tellimuse vormistamine on juba üsna kohmakas – ilmselgelt lähtub äpp mingi sisemise bürokraatia loogikast, mitte inimese kasutuskogemusest. Ent kui seda on vaja varem ostetud e-raamatu kättesaamiseks, siis mingi asi lihtsalt ei tööta.
3. Raamatu triipkoodi skanneerimine
Kolmas võimalus on skanneerida telefoni kaameraga päris raamatu triipkoodi. See viskab kohe telefoni ekraanile raamatu väljaandmisandmed ning loomulikult nupu raamatu tellimiseks.
See on ilmselgelt nii-öelda lahe lisavõimalus või väike kirss tordil, mida tegelikult igapäevaselt just vaja ei ole, kuid mis annab äpile midagi erilist juurde… kui see töötaks!
Võtsin prooviks ette kümme raamatut, millest viie puhul ei suutnud äpp triipkoodi lugeda. Ja tegu polnud mingi Zimbabwe ülikooli teadusartiklitega, vaid raamatutega nagu "Kandiline Kaarel Ird”, "Voldemar Panso. Päevaraamat” ja teiste eestikeelsete teostega. Piiks – “raamatut ei leitud”.
Closebut no cigar*
Lisaks on äpis veel muidugi võimalus raamatupoe valikut sirvida, osta ja saabunud teateid lugeda. See on kõik, mida ühelt raamatupoe rakenduselt ootakski.
Laias laastus on Rahva Raamat Eesti raamatupoelt väga korralik samm äppide maailma ja konkurente vaadates kõige asjalikum pakkumine. Kui äppi aga iseeneses hinnata, siis tuleb oodata veel paari väga terava nurga mahalihvimist. Kui triipkoodilugeja töötaks iga kord ja e-raamatute liigutamine toimuks intuitiivselt, oleks tegu hea äpiga.
* "Peaaegu sigarit väärt" – 20. sajandi Ameerikast pärit ütlus, kui laadalettidel anti auhindadeks välja sigareid
