Jegorov lisas, et ka Eesti on päri maksukorralduse muutmisega. “Eesti eelistus kuulub siinkohal selliste ettevõtete maksustamisel virtuaalse püsiva tegevuskoha kontseptsioonile ehk siis ettevõtteid võiks maksustada vastavalt nende tegevusele konkreetse riigi turul,” ütles ta.

Edasi tuleks otsustada, kuidas uus maksukord rakendada. “Kõlanud on nii traditsioonilise kasumimaksu lähenemine kui ka erimaksud, mida on tegelikult maailmas hakatud kasutama. Ükskõik millise käsitlusega jätkamine eeldab kõigi liikmesriikide vastavat tahet ja kokkulepet.”

Asi võib minna ka halvasti

Jegorov sõnas, et uue korra ohukoht seisneb selles, kui riigid ei suuda ühtses korras kokkuleppele jõuda ning igas riigis hakkab kehtima erinev kord.

“Ohtu näeme pigem selles, et uut lahendust ei tule ja riigid hakkavad rakendama ühepoolseid lahendusi. Euroopa muutuks digimajanduse jaoks siis väga keeruliseks kohaks. Eriti nende ettevõtete jaoks, kellel on globaalne haare, sest nemad peaksid kõige hullemal juhul toime tulema kõigi 28 liikmesriigi erineva maksulahendusega,” sõnas ta.

Siiski, kui uus süsteem tööle läheks, oleks see Jegorovi sõnul vaid positiivne. “Uuest lahendusest, kui see on globaalne, on meil ainult võita, sest paratamatult on rohkem kui sada aastat vanad reeglid lootusetult aegunud ja ei kõlba enam digimajanduse maksustamiseks,” ütles ta.