Ja filosoofiline küsimus on, kas nende võimaluste tekkimisel oleks prioriteediks haiguste ravi või täiendava võimekuse lisamine normaalsele ajule. Ilmselt viimane ongi äriidee ettevõtluseks – võimekate inimeste soov olla veel võimekam.

Eesti teadlased uurivad arvutite inimesega ühendamist

Elon Musk on viinud idee närvisüsteemi ja tehnoloogia ühendamiseks ettevõtlusse – mis peaks lahenduste leidmiseks tooma ressurssi –, kuid teadusteemana on see huvi pakkunud aastaid.

Ka TÜ teadlaste uurimisteemade hulgas on üheks fookuseks looduse ja tehisliku materjali ühendamine, näiteks viimatise Eesti Füüsika Seltsi sügiskoolis olid arutlusel nii tehisorganite loomise kui arvutite otse inimeste närvisüsteemi ühendamise võimalikkus: füüsikud-materjaliteadlased tegelevad ka Tartu Ülikoolis selliste tehismaterjalide uurimisega, mida saaks ühendada inimkudedega ja kasutada ka meditsiinilistel eesmärkidel. Ka meie matemaatikute-informaatikute teadustöö üheks fookuseks on olnud aju neuronivõrgustike modelleerimine. Ühelt poolt on õnnestumise eelduseks tehnoloogilised arendused, teiselt poolt inimaju funktsioneerimise molekulaarsete mehhanismide uurimine, nii et tegemist on mitme eriala teadustulemuste integreerimisega – neuroteadused ja infotehnoloogia.

Kliinilise meditsiini poole pealt vaadates on tehnoloogiliselt lihtsam luua ühendusi perifeerse närvisüsteemiga, mida on ka juba rakendatud – näiteks IT-lahenduste kasutamisel liikumisfunktsiooni taastamisel vigastuste korral.

Mida teha, kui aju vananeb, aga arvuti mitte?

Kesknärvisüsteemiga on keerulisem – igasugune võõrkeha, sh tehnoloogiliste materjalide ühendus ajuga võib kaasa tuua täiendavaid probleeme näiteks immuunsüsteemi poolt. Samas, ka praegu on ravimeetodina olemas operatiivsel teel ajusse viidud elektroodide kasutamine konkreetsete ajustruktuuride stimuleerimiseks – nn funktsionaalset kirurgiat kasutatakse näiteks komplitseerunud Parkinsoni tõve ravis. Meditsiini huvitabki eelkõige uute tehnoloogiate kasutamine haiguste raviks organite struktuurimuutuste ja funktsioonhäirete korral, kuid mitte niivõrd normaalselt toimiva süsteemi muutmine veelgi paremaks.

Koos närvisüsteemi ja arvuti ühendamisega näen ka võimalikke küsimusi:

Kuidas lahendada aju vananemisega seotud probleemid – kuivõrd närvirakke juurde ei teki ja vananemisega nende arv väheneb, võib tekkida selle neuronivõrgustiku füüsilise substraadi vähenemine, mille külge arvutivõrgud tuleks ühendada?

Aju ei koosne ainult intellektist ja lisaks mälufunktsioonile on ajul palju muid ülesandeid, sealhulgas motoorika ja siseorganite töö koordineerimine, hormonaalne ja ainevahetuslik regulatsioon – kas lisaks mälu parandamisele tuleks tegeleda ka nende funktsioonide täiendamisega, et aju kui terviku toimimine oleks tasakaalustatud? Muidu võiks juhtuda, et ülikõrge intellekti ja tohutu mälumahuga inimese füüsiline organism ei suuda toimida, vaid ta muutub “hooldatavaks ajuks”.

Superajudega ühiskond

Kuidas kujuneks ühiskond sotsiaalses mõttes kõrgintellektuaalsete võimetega inimeste osakaalu suurenemisel – eriti kui aju ühendamine arvutiga oleks võimaldatud kõigile? Kuidas ülivõimekate inimeste ühiskond toimiks ja rolle selle reguleeritaks?

Aga futuristlikke ideid on kindlasti vaja, neile lahenduste leidmine toobki kaasa arengu. Tehnoloogia areneb geomeetrilises progressioonis; ei saa anda lubadusi ega prognoose, millal jõuame aju ja e-tehnoloogia funktsionaalse ühendamiseni – see võib juhtuda kiiremini, kui arvame. Loodan siiski, et mõtete lugemise masinat ei tule, ja et ajule jäävad mõned inimlikkuse ja emotsioonidega seotud saladused.

Loe ka Jaan Tallinna kommentaari Elon Muski uuele ettevõtmisele.