Uudis

Eesti tervisetehnoloogia eestvedaja: alustada tuleb telefonist, mis kõigil niikuinii taskus on

Peagi võib perearsti külastamise asemel oma haiguse diagnoosimiseks piisata ka virtuaalse kliiniku kasutamisest. Tuleb tarkvarale kirjeldada vaid oma sümptomeid, ning läbi andmeanalüüsi tuvastab programm, mis probleem sind tabanud võiks olla ning soovitab vastavalt sellele lahendust. Säärane nutikus eeldab aga suure hulga andmete olemasolu.

Nii arutleti teisipäevalTehnopoli Startup Inkubaatoris aset leidnud Connected Health seminaril, kus kõneldi digitaalse tervise tulevikuvõimalustest, mis muudaks tervisesüsteemi efektiivsemaks.

Iga inimese kohta tekib tulevikus personaalne terviseprofiil, kus lisaks info tervislikele näitajatele sisalduks info inimese erinevatest personaalsetest tervisejälgimisseadmetest nagu pulsimõõtjad, glükomeetrid, sammulugejad või kraadiklaasid. Samuti oleks profiilis info tema füüsilise elukeskkonna ja sotsiaalse aktiivsuse kohta nagu elukoha õhukvaliteet, ilmainfo või inimeste arv, kellega on viimasel ajal suheldud.Säärast profiili ära kasutades oleks lihtsam analüüsida, millised sümptomid kutsuvad inimeses esile haigushoo ja millised mitte.

"Tervis 3.0 võtmeteenuseks on virtuaalkliinik. See sisaldab endas väga palju erinevaid teenuseid. See võib olla sümptomi kontrollija sarnane toode või andmete kogumine erinevatest allikatest. Seejärel tuleb andmeanalüüs, mille põhjal luuakse otsus ja soovitused," rääkis perearst, ettevõtja ja e-tervise innovaator Dr Madis Tiik kohaletulnutele.

Kohe operatsioonile

Virtuaalne kliinik võimaldaks koostada patsiendi käsitsi sisestatud informatsiooni, keskkonnanäitajate, patsiendi sotsiaalse elu, tervisejälgijate poolt jagatava info ja teiste, patsiendile sarnaste inimeste haiguslugudest saadud kogemuste põhjal diagnoosi. Sellega saaks haigesuunata kohe operatsioonile, ilma, et ta peaks läbima mitmete arstide kadalippu. Samuti võib juhtuda, et inimene ei vajagi meditsiinilist abi, vaid talle soovitatakse lihtsalt oma toidumenüü muutust või selgitatakse, et sümptomid, mida inimene kogeb, ongi tema eas normaalsed. Säärane suunamisvõimalus vähendaks Tiigi sõnul patsientide hulka poole võrra, kuna suur osa tänastest patsientidest tegelikult meditsiinilist abi ei vaja ning saaksid end ise aidata.

Andmete hulk muutub meeletuks

Virtuaalkliinik eeldab aga määratut hulka andmeid ning analüüsivõimet. Üheks võimaluseks infot analüüsida on kasutada IBM Watson Health nimelist süsteemi. Watsoni nimeline tehisintellekt analüüsib tänaseks 50000000 inimese terviseandmeid, haiguslugusid ning tervise muutumist. Samuti on Watsonil teada uusimate teadusartiklite sisu ning avastused. Sääraste andmete põhjal on võimalik analüüsida iga inimese haiguse sümptomeid vastavalt varasemale kogemusele sekunditega.

https://youtube.com/watch?v=hbqDknMc_Bo%3Ffeature%3Doembed

Seminaril kõneles ka Andres Mellik, Eesti ühe perspektiivseima tervisetehnoloogia start-up’i Cognuse asutaja ja tegevjuht. Melliku sõnul on võimalused IBM Watsoni kasutamiseks vägagi avatud. “Selgus, et paljud 18–19 aastased noored ei käinud enam arsti juures. Lapsena olid käinud, kuid nüüd enam mitte. Otsiti otsest seost ja selgus, et võti seisnes selles, kui mitu tundi igas aastas lapsele raamatuid ette loeti. Ära olid kadunud just need, kellele loeti paarkümmend tundi aastas ette. Neile, kellele oli näiteks 150 tundi ette loetud, käisid kenasti arsti juures. Hakati otsima, kus need noored, kes arsti juures ei käi on, ning selgus, et enamik neist on vangis,” kirjeldas ta suure hulga andmete analüüsimise ühte markantset näidet.

Alustada tuleb mobiiltelefonist

Samuti kõneles hommikusel kohtumisel ka Külle Tärnov – Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health eestvedaja, kes arutles selle üle, kuidas saada kasutajad ning arstid kõiki juba täna nutikaid terviselahendusi kasutama.

„Tänaste teenuste puhul tuleks kindlasti alustada mobiilist, sest see on seade, mis on inimestel koguaeg kaasas,“ rääkis Tärnov. Samas eitohi lasta tekkida probleemil, kus iga haiguse või sensori jaoks on eraldi äpp ning seade. „Ei meie ega arstid ei taha neid sadu äppe vaadata ja hallata,“ sõnas ta.

On lootust, etmeditsiinisüsteemid muutuvad personaalsete sensorite, suurte andmemassiivide analüüsimise ja tehisintellekti mõjul mugavamaks ning kiiremaks. See eeldab aga suurt muutust inimeste harjumustes, tõekspidamistes ning infohalduses, et andmeid suudetaks koguda mitte ainult enda, vaid kõigi heaolu nimel.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.