Uudis

Eesti on üks kuumimaid ICO-riike

Kaidi Ruusalepp. Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix

Üha rohkem internetiettevõtjaid otsustab äri alustades tavapäraste investorite asemel kapitali kaasata krüptorahale sarnanevaid tõendeid välja andes, mida nimetatakse ICO (initial coin offering). Statistika näitab, et Euroopa üks kuumimaid ICO-riike on Eesti.

Idufirmade kauplemisplatvormi Funderbeam raportist selgus, et paar aasta tagasi leiutatud ICO-meetod jõudis mullu nii kaugele, et üle maailma korraldati 149 sellist kapitali kaasamist, millega koguti kokku üle 2,5 miljardi dollari. Kui tavapäraste idufirmade investeeringute hulk on üle maailma hoopis langenud, siis ICO-sid tehakse üha enam.

Allikas: Funderbeam

Enamik ICO rahast koguti 2017. aastal Põhja-Ameerikas (60,5 miljardit dollarit), pärast Aasiat oli Euroopa alles kolmandal kohal (16 miljardit dollarit).

Kui enamik ettevõtjaid valivad Euroopas Šveitsi, mis on omandanud krüptokuningriigi maine, siis EL-i riikidest korraldati ICO kas finantspealinnas Londonis või Eestis.

Allikas: Funderbeam

Ka Financial Times kajastas teiste andmeallikate põhjal ICOga kogutud kapitali eelmise aasta kümne esimese kuu jooksul. Nende analüüsist tuli välja, et üle kogu maailma kaasati kõige rohkem raha sel meetodil USAs (580 miljonit dollarit), Šveitsis (550), Singapuris (184), Venemaal (111), Hiinas (82), Suurbritannias (67) ja Eestis (63 miljonit dollarit).

“Meie raportis on ICOde riigid reastatud ICOsid korraldavate ettevõtete koduriikide kaudu. Seega Eesti kõrge koht tähendab, et Eestis registreeritud ettevõtted teevad usinalt ICOsid,” selgitas uuringu metoodikat Funderbeami juht Kaidi Ruusalepp.

Kuidas seda selgitada, et Eesti sellel kaardil silma torkab? “Ühelt poolt näitab see meie kõrget tehnoloogilist teadlikkust, sest ICOde tegemine ei ole lihtsalt white paperi (rahakaasamise aluseks olev äriplaan ja strateegia – toim) kirjutamine. Ilmselt kajastub selles ka meie ettevõtete piiratud ligipääs rahvusvahelisele kapitalile,” ütles Ruusalepp.

Tema sõnul ei paista Eestil olevat mingit eelisseisundit seaduste mõttes. “Ma ei ütleks, et regulatiivselt eristub Eesti teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest – meile kehtivad ju samad väärtpaberi õigust reguleerivad direktiivid. Aeg näitab, kui kvalitseetsed on Eesti ettevõtete ICOd – kas neil äridel (coinidel, tokenitel) on tulevikku või on tegemist kiirelt kihutava rongiga, kus saab mõnusasti kaasa tuhiseda,” jäi Ruusalepp ettevaatlikuks.

ICOd – kahtlane või legitiimne viis raha tõstmiseks?

ICOde maailmas on näiteid, kui raha koguvad ettevõtted on ebausaldusväärsed, kahtlased või korraldanud selge pettuse. Ruusalepa sõnul ongi kogu protsess etapis, kus selget ühest hinnangut kogu valdkonnale anda on vara.

“See on kõige keerulisem küsimus. Siin on kaks tahku: eetiline/moraalne tahk ja äriline. Need ettevõtted, kelle ICO ongi korraldatud eesmärgiga kiirelt ja palju kapitali kaasata, loovad ICOdele maine, mida “ICOde geneetikasse” kirjutatud ei ole. Teine tahk on see, kui eesmärk on ehitada midagi uut ja suurt, aga turg ei ole valmis vms,” ütles Ruusalepp viidates tõigale, et ICOga kogutakse raha suurte projektide rahastamiseks. “Neid kahte, kui just siseringi ei kuulu, on väga keeruline eristada. Praegu oleme faasis, kus tuleb palju ICOsid, aga neid hinnata on selgelt liiga vara. 2018 saab olema ICOde maailmas väga põnev.”

Ruusalepp tõi välja, et tema jaoks on olnud viimasest ajast kõige huvipakkuvamad projektid, mis ICO korraldasid, Filecoin ja Quoine. “Ma jälgin huviga Kodaki ICOt ja Telegrami ICOt,” lisas ta.

Traditsioonilised investeeringud liikusid Aasiasse

Funderbeam avaldas ka raporti idufirmade traditsioonilistest investeeringutest eelmisel aastal, mis kasvas õige vähe ehk 2% võrreldes 2016. aastaga. Regiooniti tuli tegelik kasv Aasiast, kus idufirmad kaasasid lausa 55% rohkem raha kui aasta varem (kokku üle 40 miljardi dollari), samas kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas rahakaasamine vähenes.

Allikas: Funderbeam

Kuigi investeerimistehingute hulk vähenes kogu maailmas, siis keskmine tehingute summa kasvas ja seda eriti Aasias.

Ruusalepp ütles, et nemad andmete kogujate ja analüüsijatena ei näe täpseid põhjuseid, miks investeeringud nii muutusid, küll oli tal paar ideed.

“Aasia on kasvav turg. Näeme seda ise oma äri pealt. Sealt on tulemas palju huvitavaid tehnoloogiaid, ettevõtteid ja Aasia piirkonnas on ka kapital, et seda kõike rahastada. Me tunnetame ka sealse piirkonna valmidust võtta riske ja ambitsiooni olla parim. 2018. aastal ma soovitaksin Aasial silma peal hoida,” ütles Ruusalepp.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.