Minister märkis, et virtuaalvääringutega seonduvatele ohtudele on tähelepanu juhtinud nii rahapesu tõkestamisega seotud asutused kui valitsuskomisjon.
“Praeguse eelnõu puhul on tegemist esimeste kiirete meetmetega selle valdkonna korrastamisel, millele peavad aga kindlasti järgnema põhjalikumad sammud. Rahapesu tõkestamine on üks selle valitsuse prioriteetidest ja ma kavatsen sellele eritähelepanu pöörata,” kinnitas Helme.
Eelnõu kohaselt muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.
Rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel hakatakse kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sealhulgas laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad eelnõu kohaselt ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.
Lisaks tõstetakse muudatuse kohaselt virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni.
Virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba tuleb taotleda juhul, kui ettevõte soovib pakkuda virtuaalvääringu vahetamist raha vastu või vastupidi. Virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba aga juhul, kui ettevõte soovib pakkuda klientidele virtuaalvääringu hoidmisteenust.
Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav, ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Ettevõtetel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.