2017. aasta esimene pool on juba mitu korda näidanud küberrünnete ulatuse võimalikkust. Halvatud on olnud nii haiglad, meditsiinisüsteemid, ühistransport kui ka poed, kohvikud, pangad ja teised igapäevased teenused, millega oleme harjunud. Lisaks klientide ebamugavusele toob küberrünnak või õnnetus ettevõtte IT-süsteemidega kaasa ka otsesed rahalised kulud. Selgub aga, et selle vastu on olemas lahendus – küberkindlustus on maailmas juba üsnagi populaarseks osutunud teenus.
IIZI kindlustuseksperdi Helen Everti sõnul katab küberkindlustus peamiselt neli aspekti: hävinenud IT süsteemide taastamisel tekkivaid kulusid; kolmanda osapoole, näiteks kliendi, poolt nõutavaid kulusid; küberõnnetuse tagajärjel toimuva äri katkemise eest tekkivat kahjumit; kõige olulisemana kriisijuhtimise kulusid, mille puhul puudub omavastutus ning mille kulusid kindlustusfirma katab esimesest hetkest alates.
Kriisijuhtimise alla võib siinkohal liigitada näiteks olukorra, kus ettevõtte serverist on lekkinud kasutajate andmed ning ettevõte peab olukorda avalikkusele selgitama ja palkama IT turvaeksperdid selgitamaks välja lekke põhjus ja lekkekoht. Samuti võib olla vajadus näiteks luua kõnekeskus, teavitamaks kasutajaid tekkinud lekkest. “Kindlustusfirma seisukohast on kriisijuhtimiskulud ja nende kaasamine olulised just selleks, et järgnev äri katkemise ja nõuete kahju oleks võimalikult väike ja just seepärast on see kulu ka ilma omavastutuseta,” räägib Evert. On juhtunud, et enne seda, kui on teada, kas tegemist on küberründega, kuid andmed lekkisid, hüvitatakse siiski kriisijuhtimiskulud.