“Kogu see sektor on teistest maha jäänud,” rääkis Saar. “Meil on internet, meil on arvutid taskus ja satelliidid kosmoses, aga tegelikult ehitatakse ikka nii, nagu sada aastat tagasi.”

Sellise kogu riiki katva 3D-mudeli loomine oleks esimene suurem samm selle suunas, et ehitus 21. sajandisse tuua. Saare sõnul on tegelikult enamik selleks vajalikke andmeid juba täna olemas, aga nad on erinevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste andmebaasides laiali ning mitte 3D-kujul, vaid kahemõõtmeliste jooniste või numbritega tabelite kujul.

“Nende andmete viimine ruumilisele kujule ja metaandmete ning info sidumine sellega kogu Eesti jaoks maksab alla miljoni euro,” rääkis Saar. “Plaan on, et me tuleme välja tervet riiki katva mudeliga 2021. aasta alguseks.”

Praegu on 3D kaksiku nime kandvast projektist valmis väike testala, mis asub Tallinnas Kadrioru ja Lasnamäe vahel. Seal on kantud kaardile 3D-kujul umbes 240 hoonet ning igaüks võib juba praegu seda kasutada. Lisaks hoonetele on võimalik näiteks vaadata, millise nurga alt millisel kellaajal päike paistab nind kuidas olemasolevad ehitised seda varjutavad.

Kaardil on kaks erinevat detailsuse taset: LOD1 ja LOD2.

“LOD1 on lihtsalt kuubik, võtame maja piirjooned, mis on näiteks ehitisregistris olemas maa-ameti poolt lennukitega mõõdetud kõrgused hoonetele,” rääkis Saar. “Seejärel saame selle ruumi kuju peal keskmise kõrguse ja kohe automaatselt teha kuubiku. See on täisautomaatne protsess.”

Keerulisemate objektide ja detailsemalt näiteks katusenurkade modeleerimise puhul tuleb Saare sõnul inimene appi võtta, sest tarkvara suudab 70-80 protsendi ulatuses 3D-mudelid automaatselt teha.

“LOD2 taseme jaoks peab inimene need üle käima,” rääkis Saar. “Meie katse näitas, et see oli umbes minut ühe hoone kohta.”

Saare sõnul näevad nad kogu projektist kõige suuremat kasu inimestele just planeeringute faasis, sest 3D-mudelitega kaardi puhul on igaühel lihtsam vaadata, kui suur ja kõrge uus maja tegelikult tuleb ning millist mõju ümbruskonnale avaldab.

“Kui sul on tervikmudel, siis saad välja joonistada kuubiku või ka juba detailsemalt, et milline see maja võiks mahult välja näha, kuidas varjud langevad, kuidas see mõjutab minu vaadet, kui ma olen naaber,” rääkis Saar. Ehitajad saaksid tema sõnul otse kaardilt vaadata, mis on planeeritavas kohas maa all ja mis sealt leida võib, kui kopp maasse lüüa.

Taimestiku modelleerimine on tema sõnul keerukas, kuid maa-amet suudab lennukitelt tehtud mõõtmiste puhul eristada ehitisi ja loodust ning seeläbi saab ka taimestiku teatud detailsusega 3D-kaardile kanda.

Tulevikus võiks Saare sõnul 3D-kaart olla üks tööriistu, mis aitab näiteks ehituslubade väljastamist kiiremaks teha.

“Saame masinaga hakata kontrollima tehnilisi asju nagu maja kõrgus, akende arv, väljapääsude hulk,” rääkis ta. “Täna peab inimene vaatama jooniseid, aga me tahame selle viia tasemeni, kus sa annad hoonest 3D-mudeli ja selle põhjal saame rakendada automaatseid kontrolle.” Selle tulemusena muutub kohaliku omavalitsuse ametnike töö lihtsamaks ja kiiremaks.