Uudis

Eestlastele jagatakse tasuta krüptoraha, aga kus on konks?

Eesti krüptoraha liit edastas teate, et Byteballi krüptoraha arendajad jagavad Eesti ID-kaardi omanikele ja e-residentidele tasuta 10 dollari väärtuses krüptoraha.

Aga kus on tasuta raha jagamise konks?

Millega üldse on tegu?

Byteball on teistest, Bitcoiniga sarnanevatest krüptorahadest mõnevõrra erinev, kuna selles ei eksisteeri tavapärast plokiahelat. Selle asemel eksisteerib miski, mida nimetatakse DAG-ahelaks, kuhu tehtud ülekanded salvestuvad. Byteball pandi käima 2016 aasta lõpus, Eestis arendab seda tarkvarafirma Ignite.

Kuidas Eestis tasuta raha saab?

Lühidalt öeldes tuleb endale teha Byteball rahakott (koht, kus seda krüptoraha hoida). Siis tuleb end verifitseerida e-maili teel ja just @eesti.ee emailiga. Oluline on sisestada aadress just eesnimi.perenimi@eesti.ee kujul, mitte isikukood@eesti.ee.

Rahakoti e-mailiga sidumine võtab aga väikese teenustasu, nendes samades byte’ides (Byteballi rahaühik).

Testisime järgi, artikli kirjutamise hetkel maksab sidumine 0,0005 Gbyte’i. Üks Gbyte (miljard byte’i) maksab praegu 147 eurot ehk sellest 0,0005 umbkaudu 7,3 eurosenti. See raha tuleb endale leida ja siis kuidagi byte’idesse konverteerida või kui võimalik, mõnelt tuttavalt küsida, kes juba süsteemis sees.

Miks antakse tasuta raha?

Olete näinud kampaaniaid, kus kasiino annab 50 eurot “krediiti”, mida saad maha mängida? Võib tuua ka paralleeli, et diiler annab esimese doosi tasuta.

Kogu asja iva on selles, et ühegil maksevahendil pole väärtust, kui sellel pole kasutajaid. Mida rohkem on kasutajaid, seda rohkem on kandepinda ja väärtust. Kui inimene on juba kuidagigi süsteemi osa, on lihtsam teda rohkem siduda.

Seepärast liiguvad krüptoraha maailmas erinevad võtted, kuidas krüptoraha jaotada. Nende üldine nimetus on airdrop – piltikult öeldes jagatakse lennuki pealt raha.

Byteball on selles kõige agressiivsem ja läbipaistvam. Krüptoraha enda veebis seisab: “Massiline kasutus eeldab võimalikult laia levikut. Seepärast jagatakse 99% byte’idest ära tasuta.” Ehk krüptoraha loojad külvavad selle maailma laiali ja loodavad siis, et inimesed hakkavad seda kasutama.

Ainuke küsimus on, kuidas teha nii, et ühes rahakülvamise ringis üks inimene ühe korra saaks osaleda – muidu võtaks mõni usin kogu külvatava raha ära. Mullu näiteks tehti 9 rahakülvamisringi senistle Bitcoini aadressidele. Sama moodi on raha jagatud e-kaupmeestele ja e-maili aadressiga liitunutele.

Eesti on selles mõttes hea koht, et siin on suur hulk unikaalse ja kordumatu @eesti.ee aadressiga inimesi. Üks inimene ei saa end kaks korda kahe erineva @eesti.ee-ga registreerida. Selleks jagataksegi byte’e praegu nii.

Peale @eesti.ee meiliaadresside on samasugust rahakülvamist tehtud veel näiteks @harvard.edu aadressidele.

Mida see väärt on?

Uudis on olnud populaarne, krüptoraha liidu veebileht ei taha vahepeal isegi ülekoormuse tõttu avaneda. Mida aga nende byte’idega teha?

Kui ühte asja jagatakse tasuta, siis on raske uskuda, et seda saab müüa maha mõne teise “reaalse” valuuta eest.

Ent Byteballi raha on praegu tõesti vahetatav neljal krüptoraha börsil: Bittrex, Upbit, Cryptox ja Cryptopia.

1 Gbyte’i ehk miljardi byte’i hind 133–147 euro vahemikus.

Palju ma siis reaalselt saan?

Teeme mõne kiire arvutuse. Ligikaudu 10 dollari väärtuses Byteballi raha on praeguse seisuga 0,055 GBYTEi.

Kui mõnele eelnimetatud börsile seda maha müüme lähete, siis arvestage, et sealt ei saa vastu mitte dollareid või eurosid, vaid muud krüptoraha. Näiteks bitcoine: 0,055 GBYTEi eest saab esimesel börsil osta ligikaudu 0,0013 bitcoini.

Kui nüüd proovi mõttes see “päris” rahaks vaja teha, siis tuleks need 0,0013 bitcoini liigutada mõnda muusse börsi, näiteks Coinbase’i. Ja praeguse kursi järgi ongi seal praegu 0,0013 bitcoini hinnaks 10 dollarit.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.