Uudis

Eiki Nestor: e-hääletamine on riigi usaldamine, mitte valimispettuste vältimine

1mm15jan15o17.jpg

Esitasime kuuele inimesele, kes tahavad saada Eesti presidendiks, küsimusi seoses infotehnoloogia ja Eestiga.

BBC küsib Eesti presidendilt, miks peaks Suurbritannia kasutusele võtma e-hääletuse nagu Eesti 10 aastat juba teinud on. Mida vastaksite?

Küsimus ise on minu jaoks mõnes mõttes naljakas, aga samas kõige populaarsem, kui kellega iganes Lääne-Euroopa poliitikutest jutuks läheb. Õigemini nende küsimus kõlab nii – miks te eestlased usaldate internetti ja ei usalda Venemaad. Naljakas on küsimus minu jaoks seetõttu, et pole ju mingi saladus, et osa meie igapäevaelust on kolinud internetti. Ja me kõik oleme sellega ju rahul. See teeb elu lihtsamaks. See meeldib meile. Ja mis need valimised siis muud on, kui kodaniku suhtlus oma riigiga. Hääle andmise teel valitud kandidaadile.

Seega ma küsiks hoopis vastupidi – miks mõnes riigis ei saa e-hääletada? Sellise hääletamise vastaste põhiargument on, et väga paha, siin saab keegi riiki petta. Petmine on tõesti halb, aga see sama risk on ka tavalise hääletuse korral, sest neile, kes valimisjaoskonda minna ei jaksa, viiakse ju kast koos sedeliga koju. Kas seal siis ei saaks patustada? Saaks küll. Ma usun, et patustamiste tõenäosuse protsent tavalisel ja e-hääletusel on sama. Tegelik küsimus on laiem – kas kodanikud usaldavad oma riiki, või mitte. Eestlased usaldavad. Loodame, et britid ka hakkavad oma riiki usaldama.

E-residentsuse eesmärk on 10 miljonit "e-eestlast". Mida te teeksite, et see eesmärk kiiremini täituks?

Presidendil polegi siin midagi muud teha, kui seletada, et selline võimalus on olemas. Olen seda teinud ka Riigikogu esimehena. Kui selles süsteemis on apse, siis parandab neid ikkagi täitevvõim ja kui seaduses saab paremini, siis Riigikogu.

Tõmmake maha, mis teie arvates ei sobi ritta ja palun põhjendage:

a) Euroopas levib piiranguteta ja vaba internet, milles toimuvat võimud ei reguleeri
b) PPA-l, KAPO-l ja teistel julgeolekuasutustel on õigus Eesti internetilehekülgedelt eemaldada ebasobiv ja julgeolekule ohtlik sisu
c) Eestis otsustab ekspertidest koosnev internetiturvalisuse komisjon, kes, millal ja kuidas internetti kasutada saab, et tagada kõigi inimeste turvalisus, piirata lapsporno, ekstremismi ja piraattarkvara levikut
d) Riigid peavad tegema koostööd, et kehtesteda internetis toimuva üle piisav jälgimine ja kontroll, et tõsta kodanike turvalisust ja ära hoida kuritegusid.

See küsimus on kas trikiga või siis provokatiivne, sest peale e-maailma on olemas ka sellised mõisted nagu demokraatia, riigiõigus, turvalisus jne. Ainus, mida ma maha ei tõmbaks, on neljas vastus. Sellist valdkonda, kus üldse mingeid regulatsioone pole, demokraatlikud ühiskonnad ei tunnista. Anarhia on midagi muud. Julgeoleku asjus on riigil ja tema struktuuridel omad kohustused, aga need ei saa vastuollu minna kodanike põhivabadustega. Ilmselt ainult Põhja-Koreas saavad otsustada mingid nö eksperdid, kes internetti kasutada tohib. Aga riigid koostööd peaksid tegema igas valdkonnas.

Uber, Airbnb ja teised säärased jagamismajanduse ettevõtted:

a) on Eestisse teretulnud, kuid nad peavad jälgima kehtivaid seadusi ja regulatsioone
b) on Eestisse teretulnud ning vajadusel tuleb praegused seadused ja regulatsioonid ümber teha, et nad saaksid tegutseda

c) ei ole Eestisse teretulnud, sest nad õõnestavad välja kujunenud majandusharusid ja ähvardavad olemasolevaid töökohti

Nad on ju siin. Neid saab siit välja juhul, kui elekter asendada küünlavalgusega. Kui ma veel noor olin, siis oli muuseas suurmoeks reisida hääletamisega. Bussifirmad ei pahandanud seejuures. Seetõttu kõik jutud uute suhtumiste ja suhete keelustamisest on tarbetud. Nad jäävad ikka ja küsimus on, kuidas neisse suhtuda. Ja siinkohal peab olema riigipoolne regulatsioon kõiki võrdselt kohtlev ja arvestav.

Ma ärgitaks küsimuse, kas uutes oludes meie tänane seadusandlus on küllaldane? Et kui keegi teenib raha ja pole seejuures palgatööl, aktsiaselts, osaühing või FIE, siis kes ta on? Ma millegi pärast kaldun arvama, et tegelik jagamismajandus vajab äriõiguses hoopis uusi lahendusi ja regulatsioone. Ja olgem ausad – senise ärimudeli kaasajastamine interneti abil ei ole veel jagamismajandus.

Kas teie arvates peaks Eestil olema luureotstarbeline küberüksus – häkkerid – vastavates ametkondades?

Luureametkonnad tegelevad ohupildi koostamisega ja selle raames hangitakse infot ka küberruumist. Eestis tehase seda igati heal tasemel. Riigisaladusega kaitstud suuruste kommenteerimine pole võimalik.

Kas Eesti kaitsejõudude üks rolle NATOs võiks teie arvates olla küberrünnete läbi viimise võimekus?

Kõigepealt tuleb märkida, et NATO on kollektiivse kaitse organisatsioon. See teadmine ei takista liitlasriikidel arendada küberründe võimekust. Mõned neist on selle arendamisest ka juba teatanud (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA). Usun, et liitlased on siinkohal võimelised tegema koostööd. Ja veelkord – riigisaladusega kaitstud suuruste kommenteerimine pole võimalik.

Juhtumianalüüsid:

1) India suur IT-firma plaanib avada Eestis 500 töötajaga allüksuse Haapsalu, tahab sisse tuua 250 programmeerijat Aasiast ja 250 endisest NSVList, asukohaga Haapsalus. Kohalikud inimesed on 500 töötaja Haapsallu toomisele väga vastu. Firma palub teie abi avalikkuse veenmisel, et see on Eestile hea. Kuidas käitute?

Ma kõigepealt soovitaksin sellel firmal palgata need programmeerijad Eestist. Kui neid pole siin tõesti palgata võimalik, siis soovitaksin firmal välja arvutada, mitmele meie inimesele sünniksid siin töökohad lisaks neile viiesajale töökohale. Kui neid töökohti tekib korralikus suuruses, jäävad Haapsalu inimesed rahule.

2) Noortest Eesti ettevõtjatest ja inseneridest koosnev idufirma, mis tegeleb droonidega metsamajanduses, on jäänud jänni Austraalia turule sisenemisega. Otsus on Austraalia põllumajandusministri kabinetis kaalutlemisel. Teid ootab riigivisiit Austraaliasse ja kohtumine ministriga. Eesti ettevõte palub teil aidata Austraalia ministrit veenda, et neid riigis turule lastaks. Kuidas käitute?

Küsiksin mitte ainult Austraalia ministrilt, vaid ka peaministrilt, millised on meie idufirma võimalused Austraalias turul toimetada. Vahemärkusena olgu öeldud, et suure tõenäosusega saab selle küsimusega hakkama Vabariigi Valitsus, nii et presidendi sekkumist siinkohal pole vajagi.

3) Kümme eesti keeleteadlast paluvad abi, et helistaksite Apple'i asepresidendile Phil Schillerile ja paluksite, et järgmine iPhone oleks eestikeelne. Kuidas käituksite?

Helistaksin hoopis meie keeleteadlastele ja küsiksin, kas nad mõtlevad seda ikka tõsiselt.

Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.