Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor arvutimängude disaini erialajuhi Kristi Ramoti sõnul on ülemaailmne arvutitööstus 100 miljardi dollarilise käibega tulevikuäri, millest Eesti riigil oleks piisavat arvu inimesi koolitades võimalik võita miljoneid.

Kristi Ramoti sõnul on mobiili- ja arvutimängud väga kiiresti kasvav ärivaldkond, mille rahaline käive on sama suur kui maailma filmitööstusel. “Me vaatame siin suurte silmadega, kuidas põhjanaabritel jälle õnnestus edukale tööstusharule pihta saada. Arvuti- ja mobiilimängutootja Rovio käive oli 2014. aastal ligi 160 miljonit ja peale nende on riigis veel pikk pink globaalseid tegijaid,” ütles Ramot pressiteate vahendusel.

“Soomes on mängudisaini õpetatud kõrgharidusena juba kümme aastat. Eestis magati see esimene laine maha ja olemegi neist täna terve dekaadi taga. Uus laine on aga virtuaalreaalsus ning järelesaamiseks tuleks praegu investeerida sellesse nii riigi kui ettevõtete tasandil,” lisas Ramot.

Eksperdi sõnul peaks Eesti riik alustama mängutööstuse riiklikku koolitustellimusega. “Eesti suurim mängustuudio Creative Mobile on kasvanud 80-liikmeliseks ning peab kohaliku tööjõu puudumise tõttu Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest siia eksperte importima.”

“Kui Eestis koolitataks sada inimest aastas mängudisaini erialal, siis võiks see siia meelitada suurte mängufirmade filiaalid. Alguses palkaks nad kohalikud inimesed, kes näevad ja õpivad, kuidas asju professionaalselt teha ja saaksid siis oma idud käima panna.”

Ramoti hinnangul võiks Eesti lastele mängude programmeerimist õpetada juba algkoolis. Haridus- ja teadusministeerium kinnitas Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor 2015. aastal Eesti esimese mängudisaini õppekava, mille lõpetab 2018. aastal ligi 20 inimest.

Haridusministeeriumi hinnangul on arvutimängudisain juba praegu erinevates Eesti kõrgkoolides õppekavadega kaetud ja põhjust eraldi riiklikust koolitustellimusest rääkida pole.

"Riikliku koolitustellimuse süsteemist loobuti kõrghariduses juba aastaid tagasi. Kõrgkoolid saavad riigilt tegevustoetust, et pakkuda kõrgharidusõpet, mis lähtuks ühiskonna vajadustest. IKT spetsialistide koolitamine on riiklik prioriteet. Loodud on IT Akadeemia programm, mille elluviimist koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus," kommenteerib ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak. Tema sõnul otsustavadkonkreetsete õppekavade üle otsustavad kõrgkoolid ise.

"Arvutimängude disain ja programmeerimine on nö piiriülene teema, sisaldades nii kunsti- kui IT oskusi. Sarnaselt Mainori õppekavale „Arvutimängude disain ja arendus“ on ka teisi kunstide õppekavagruppi kuuluvaid õppekavu, kus õpetatakse mängudisaini põhimõtteid," ütles Haidak.

"Näiteks võib tuua Eesti Kunstiakadeemia magistriõppekava „Interaktsioonidisain“, mille lõpetaja tunneb mängudisaini põhimõtteid. Tallinna Ülikoolis on bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad „Ristmeedia tootmine“, mis sisaldavad arvutimängudespetsiifikat käsitlevaid õppeaineid. Samuti leiab arvutimängude disaini sisaldavaid õppeaineid ka informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadest, näiteks Tallinna Ülikooli magistriõppekava „Inimese ja arvuti integratsiooni“ sisaldab õppeainet „Digitaalsete mängude disain“," selgitas Haidak.

Foto: Clash of Clans on Soome arvutimängutootja Supercell üks edukamaid mänge.