Uudis

Elisa ja Tele2 liitusid kiire interneti toetusmeetmega, Telia otsustas osalemisest loobuda

Riigilt saab küsida 300 eurot kiire interneti liitumise toetust.Foto: Shutterstock

Riigi toetust saab küsida nüüd muuhulgas ka Elisa ja Tele2 kiire internetiga liitumiseks. Tänaseks on aga selge, et Telia selles programmis ei osale.

TTJA oktoobris ametlikult välja kuulutatud kuni 300-eurone toetusmeede on üles ehitatud selliselt, et hüvitise saamiseks peab tarbijal olema sidefirmalt konkreetne pakkumine. See tähendab, et esmajärjekorras pead pöörduma operaatori poole ja temalt kiire interneti liitumise pakkumist küsima ning alles siis saab toetust taotleda.

Et kiire interneti hüvitist saada, peab pakkumise teinud firma ka toetusmeetmes osalema. Novembri alguses liitusid toetusmeetmega Elisa ja Tele2, ent Telia võttis täna vastu lõpliku otsuse, et nemad jäävad sellest kõrvale.

Telia: keskendume käimasolevatele arendustele

Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri valdkonna juhi Toivo Praakeli sõnul otsustati riiklikes toetusmeetmetes sel aastal mitte osaleda, kuna Telial endal on hetkel käimas ettevõtte ajaloo mahukaim interneti püsivõrgu arendamise ja uuendamise programm.

“Kuna kogu programm on äärmiselt aja- ja ressursimahukas, kulub sellele täna arvestatav osa meie arendusvõimekusest. Seetõttu otsustasime end hetkel uute projektidega mitte siduda ning keskenduda juba käimasolevatele arendustele,” ütles ta.

Telia hinnangul on küsitav, kui otstarbekas on riigi otsus, et valdav osa ehk 9 miljonit eurot seekordsetest toetusmeetmetest nähti ette 300-euroste lõppkasutaja toetuse jagamiseks, mitte viimase miili loomiseks, milleks eraldati 6 miljonit.

“Meie arvates võinuks olla proportsioonid ses osas hoopis vastupidised. Seda enam, et 6 miljoni eurose toetusmeetme kohta laekus taotlusi koguni 15 miljoni euro ulatuses,” kommenteeris Praakel.

Küsimusi tekitas Telia jaoks ka toetuste tingimustes see, et pakkujal tuleb tagada tarbijale igal ajahetkel ühenduse kiirus 30 Mbit/s.

“Kuna mobiilse interneti puhul on tegu jagatava ressursiga, mõjutab seal pakutavaid kiirusi väga otseselt üheaegsete kasutajate hulk ning nende tegevuse iseloom. Tekib küsimus, kuidas saavad teenusepakkujad, kes selles meetmes osalevad, tagada nõutud kiirusi ja kas tarbijad jäävad nende poolt pakutuga rahule,“ märkis Praakel.

Praakeli sõnul investeerib ettevõte igal aastal Eesti turule suurusjärgus 50 miljonit eurot, millest suurem osa lähebki võrguarendusteks.

“Igal juhul tervitame riigi otsust pakkuda lairiba arendamiseks toetusmeetmeid, kuna see aitab vähendada digilõhet ning parandada püsiinterneti kättesaadavust ja kvaliteeti üle Eesti hajaasustusega piirkondades,” ütles ta.

“Jääme huviga ootama, milline saab olema järgmine meetmete pakett ja loodame, et selle loomisel arvestatakse ka täna turul tegutsevate ja võrgu ehitamise vallas suurt kogemust omavate sideettevõtjate tagasisidega,” lisas Praakel.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.