Elisa ootab riigilt infot, kuidas hüvitatakse ettevõtjatele sideseaduse muudatusest tekkiv kahju

Telia sulgeb 3G võrgu Tallinnas ja Harjumaal.Foto: Shutterstock

Riigikogu võttis eile vastu elektroonilise side seaduse muudatuse, millega seoses peavad ettevõtted hakkama sidevõrkudes kasutatavaid seadmeid riigiga kooskõlastama. Peaasjalikult mõjutab muudatus Eestis esialgu kõige rohkem Elisat, mis on ehitanud oma sidevõrgud üles Huawei toodetud seadmetega.

Elisa regulatiivsete suhete juht leiab, et seaduse alusel loodav regulatsioon peab võtma arvesse mõju sideettevõtjatele ning sideteenuse kasutajatele ja olema selgelt öeldud, kuidas hüvitatakse kahju.

Huawei Eesti müügidirektor leiab aga omakorda, et Eesti tehnoloogiline edulugu pandi kaalukausile ning seaduse muudatus seab ohtu ennast IT-tiigrina positsioneerinud Eesti konkurentsivõime, puudutades Eesti kaupade ja teenuste läbilöögivõimet.

Elisa sõnul peab tulema üleminekuperiood

Elisa regulatiivsete suhete juht Henri Arras tõi välja, et kriis on ilmestanud internetiteenuse tähtsust, sest sellest olenevad kõik eluvaldkonnad.

“Sestap peab seaduse alusel loodav regulatsioon võtma arvesse mõju sideettevõtjatele ning sideteenuse kasutajatele ja olema selgelt öeldud, kuidas hüvitatakse kahju,” ütles Arras.

Ta leiab, et otsused peavad olema läbipaistvad, põhjendatud ning kui ei ole vahetut ohtu nägema kindlasti ette üleminekuperioodi, mis võimaldaks majanduskahju minimeerimist ega kahjustaks elutähtsa sideteenuse kättesaadavust, millest sõltuvad inimesed ja ettevõtted üle Eesti.

Huawei: Huawei välistamine läheb maksma 300 miljonit eurot

Huawei Eesti müügidirektor Alar Heikla sõnul seisneb muudatuse oht selles, et ametkonnad ja ametnikud võivad saada volituse hakata pretsedenditu läbipaistmatusega reguleerima side- ja infotehnoloogia valdkonna arengut.

“Kui piltlikult öeldes iga sidesüsteemi paigaldatav metallist tükk hakkab läbima põhjalikku loa menetlemise protseduuri, on võimalik väiksemgi sidesüsteemi remont ja hooldus muuta Sisyphose tööks. Uute sidesüsteemide rajamisest rääkimata. Nii nagu iga riskiga, ei pruugi ka teisipäeval ilmavalgust näinud oht realiseeruda, kui Eesti poliitikud ja ametnikud suudavad maailma vaadata ilma silmaklappide ja asjatute hirmudeta,” kirjutas Heikla kirjalikus kommentaaris.

Müügidirektori sõnul pole president Kersti Kaljulaidil tõenäoliselt põhjust seadusemuudatus kinnitamata jätta, kuid leiab, et Eesti ühe olulisima ametniku ja arvamusliidrina tasuks tal vähemalt alla kirjutamise hetkel nendele riskidele mõelda.

“Meie jaoks kujutab suurt väärtust Kaljulaidi poolt meedias sedastatud olukord, kus e-teenuste pakkumisel liigub edumeelsuse maine Eestist pärit ettevõtjast eespool. Riikide tehnoloogilises võidujooksus leiduks kindlasti neid, kes rõõmustaksid, kui Balti riigid eelistaksid 5G tehnoloogia kasutusele võtmisel hinna poolest kallimaid ja isegi tehnoloogiliselt ajast maha jäänud lahendusi. Vaba konkurentsi piiramine tagaks sellise eesmärgi saavutamise üpris efektiivselt,” lisas ta.

Huawei sõnavõtt seadusemuudatuse teemal tuleneb sellest, et mitteametlikult kutsutakse muudatust Huawei muudatuseks. Riigiasutuste koridorides on juba pikalt selge, et muudatus on vajalik seetõttu, et Eesti saaks 5G-sidevõrkude puhul seada piirangu Hiina Rahvavabariigi, mida juhib Hiina kommunistlik partei, ettevõtte Huawei osas.

Juba pikalt on räägitud, et USA on erinevatel viisidel liitlasid survestanud, et nad võtaksid vastu neile meelepärase otsuse ning ei lubaks Huawei seadmetega 5G-sidevõrke luua. Suurematest Eestis tegutsevatest operaatoritest on vaid Elisa öelnud, et kuna nende olemasolevad võrgud on ehitatud üles Huawei seadmetega peavad nad nende kasutamist jätkama ka 5G puhul.

“Eestis on võrguseadmete pakkumine praegu hästi tasakaalustatud, sest kõik suuremad müüjad on turul esindatud ja kellelgi pole domineerivat turuosa. Kui tarnijate vahelist konkurentsi hakkab piirama kahjulik üle reguleerimine, tõusevad kulud, mis lõppkokkuvõttes toob tarbijatele kõrgema hinna. Seadusemuudatus, millega järelevalve hakkab väljastama kasutamislubasid üksnes sidevõrkudele, mille riist- ja tarkvarale antakse täiendav hinnang, on turu vaatenurgast tarbetu, sest varem kehtinud nõuded võimaldasid riigil omada ülevaadet sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast,” kirjutas Heikla.

Müügidirektor leiab, et kui Eesti välistab Huawei seadmete kasutamise läheb see maksma 300 miljonit eurot, mille peab kinni maksma kas investeeringu teinud ettevõte või kompensatsiooni näol riik, kes tasub selle maksumaksja taskust.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.