Riik arendab lähiaastatel patsiendiportaali võimaluse teha erinevaid tahteavaldusi. Praegu saab teha tahteavaldust elundidoonorluse ja vereülekannete lubamise või keelamise kohta.

Riik ei ole veel ära otsustanud, milliseid tahteavaldusi patsiendiportaali lisatakse, võimalikeks variantideks on elutestament, viis soovi, tervisevolinik ja palju muud.

Elutestamendis saab inimene anda teada, mis saab temast edasi, kui ta haiguse või õnnetuse tagajärjel ei saa enam oma soove väljendada. Näiteks saab inimene märkida, et ta ei soovi, et teda elustataks, hoitaks elus, toidetaks sondiga ja nii edasi.

Hetkel saavad tahteavaldusi edastada pereliikmed

Patsiendiportaalis digilugu.ee saab iga inimene täita elundidoonorluse ja vereülekannete lubamise või keelamise tahteavaldusi. Elundidoonorluse populariseerimiseks on hiljuti toimunud ka kampaania, mille tulemusena on haigekassa sõnul Eestis nüüd juures ligikaudu 3860 uut elundidoonorit.

Lisaks eelkirjeldatule saab patsiendiportaalis täisteovõimeline inimene määrata tervise küsimustes täievolilise esindaja, kes saab vajadusel patsiendi eest teha otsuseid, milleks ta hetkel oma seisundi tõttu pole suuteline.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik kinnitusel on uute võimalike tahteavalduste teemal toimunud kohtumisi, kus on seda arutatud, kuid selle valmimiseni läheb veel mõned aastad aega.

“Lähiaastatel on plaanis arendada tervise infosüsteemis võimalus teha erinevaid tahteavaldusi. Enne IT-lahendusi tuleb kokku leppida, kuidas, mismoodi ja mille kohta tahteavaldust saab teha ning kuidas tagatakse, et seda ka täidetaks. Need arutelud on lähiaastatel ees. Siiani on toimunud väikesed ümarlauad, kus seda on arutatud. Maailmas on elu lõpuga seotud tahteavalduste osas kasutusel mitmeid erinevaid variante, mis väärivad kaalumist: elutestament, viis soovi, tervisevolinik ja nii edasi,” ütles ta.

Samas on tema sõnul ka muid teemasid, kus etteantavad tahteavaldused tervishoiuteenuse osutamisel on aktuaalsed. Näiteks katsetatakse praegu kirjalikke tahteavaldusi psüühikahäirega inimeste puhul, kus lepitakse kokku, kes, kuidas ja mida teeb, kui psüühikahäirega inimene satub psühhoosi.

Patsiendiportaali asemel saab tahteavaldusi teha küll notari juures, kuid sellisel juhul peavad selle olemasolust olema kursis lähedased või teadvusel olles peaks inimene sellest arsti ise informeerima.