Uudis

Endine IT-minister selgitab: Minu haldusalas eirati tahtlikult seadusi ja toimus süsteemne vastutöötamine

Endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert KingoFoto: Scanpix

Kolmapäeval ametist tagasi astunud Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo ütleb, et ta pole Riigikogule valetanud ja tema haldusalas toimus talle süsteemne vastutöötamine. Ministeeriumi sõnul ei vasta süüdistused tõele.

“Olen veendunud, et ma ei ole avalikkusele ebaõiget infot edastanud. Jakko Väli pidi poole kohaga nõunikuks asuma 21. oktoobril, kuid temaga 18. oktoobril sõlmitud töölepingu palusin ma tühistada 19. oktoobri hommikul kell 11.07. Meie koostöö lõppes enne, kui see alata jõudis. Väli ei ole mulle sekunditki nõu andnud. Samuti ei ole ma valetanud meie kohtumise kohta. Oleme kohtunud temaga ainult ühe korra, selle aasta kevadel, saate Skorpion võttel,” ütleb Kindo enda Facebooki postituses.

“Riigikogus 21. oktoobril 2019 esitatud sellekohastele küsimustele vastates polnud mul võimalik tema töölepingu asjaolusid täpsustada, sest juristina lähtusin kehtivast isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Kui ma oleks avaldanud Jakko Väli lepinguga seotud asjaolusid, oleks ma pannud toime seaduserikkumise. Võimalik, et opositsiooni eesmärk just see oligi,” selgitas Kingo.

Tema sõnul on kõik töölepingud asutusesiseseks kasutamiseks, mis omakorda seab piirangud nende isikustamiseks ja sisu avaldamiseks.

“Lähtusin kehtivatest regulatsioonidest, st tööandja vastutab selle eest, et andmeid ei edastataks ilma seadusliku aluseta (sh andmesubjekti loata). Isiku töölepingut on õigus väljastada ainult asjaolude selgitamiseks juhul, kui see isik on toime pannud seaduserikkumise.”

“Vaatamata sellele, et juhtisin ametnike tähelepanu nendele juriidilistele nüanssidele, saatis majandusministeerium 23. oktoobril 2019 Jakko Väli lepingu meediale,” ütles ta.

Kingo sõnul ei pea ta võimalikuks jätkata töötamist olukorras, kus tema haldusalas eiratakse tahtlikult seadusi ja toimub süsteemne vastutöötamine.

“Ühtlasi eelistan seadustest kinnipidamist opositsiooni või meedia pilli järele tantsimisele. Kui selle hinnaks on ministriametist taandumine, siis teen seda mitte küll kerge südame, aga puhta südametunnistusega,” lisas ta.

Ministeeriumi vastulause

Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ükski leping ega muu dokument ei ole eelduslikult kogu ulatuses asutusesiseseks kasutamiseks (edaspidi AK). AvTS-s sätestatud juhul võib aga AK-ks määrata dokumendis oleva teabe. Seega eelduslikult on kõik ministeeriumi dokumendid avalikud, kui AvTS-s ei ole kohustust või võimalust tunnistada dokumendis olev teave AK-ks.

Kohustus või võimalus, tunnistada AK-ks dokumendis olev teave, saab tugineda AvTS §-le 35. Käesoleval juhul saab neist sätetest asjakohaseks pidada § 35 lg 1 punkti 12 vaid isikuandmeid sisaldavas osas, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) veebilehel avaldatud avaliku teabe seaduse üldjuhendi leheküljel 25 märgitakse – „Teenistuja nime, ametikoha jms tööalase (mitte eraelulise) teabe avaldamine teabenõude korras või dokumendiregistri otseligipääsu kaudu ei saa veel põhjustada eraelu puutumatuse olulist kahjustamist (AvTS-i § 35 lg 1 p 12)“ – ja leheküljel 16 täpsustatakse sama mõtet: „Üksnes inimese nime olemasolu dokumendis ei ole piirangu seadmise põhjuseks AvTS-i § 35 lg 1 p 12 alusel, kui dokument ise ei sisalda eraelu puutumatust oluliselt kahjustavat teavet. Ka sünniaja või isikukoodi lisamine nimele ei saa iseenesest olla piirangu seadmise aluseks.“

Eraelu puutumatust riivavaks teabeks peab AKI varem märgitud juhendis teenistuja töövälise kontaktteabe (nt kodune posti- ja e-posti aadress, isiklik telefoninumber) avaldamist.

Riigikohus leidis avaliku sektori töötaja töötasu avaldamise kohta 17. oktoobri 2018. a lahendis nr 3-15-3228, et eraelu puutumatust ei riiva avaliku sektori töötaja töötasu avaldamine.

Kokkuvõtlikult märgib kohus nimetatud otsuse punktis 16 avaliku sektori töötaja eraeluliste isikuandmete kaitse kohta: „Asudes kohaliku omavalitsuse teenistusse töötajana, peab inimene arvestama avalikus sektoris töötamisest tingitud erisustega võrreldes erasektoriga. Nii on avalikule sektorile omased suurem avalikkuse tähelepanu, eelarvevahenditest tingituna piiratumad läbirääkimisvõimalused töötasu suuruse üle, õigusnormidest tulenevad nõuded ja piirangud tööle jms.“. Kuigi käesoleval juhul ei saanud isik töötasu, siis AvTS § 36 lg 1 punkti 10 kohaselt ei tohi AK-ks tunnistada andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.