ESA Marsi sond arvas, et oli juba planeedi pinnal, ja lülitas kuumuskilbid välja

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
schiaparelli_lander_model_at_esoc.jpg

Euroopa kosmoseagentuur kaotas hiljuti Marsi pinnale jõudma pidanud sondi, õnnetuse põhjuseks oli ilmselt tarkvaraviga. Kuidas see aga täpselt juhtus?

Rahulik päev Marsi orbiidil,kuhu on äsja jõudnud Maalt saadetud ja seitse kuud teel olnud Euroopa Kosmoseagentuuri robotjaam ExoMars, mis saadab endast välja sondi Schiaparelli, mis alustab planeedile laskumist.

Shiaparelli lahkub orbiidile jäänud sondist, et kolm päeva hiljem siseneda Marsi atmosfääri. Selle aja vältel on tema seadmed välja lülitatud, et hoida kokku energiat. Mõned tunnid enne Marsi atmosfääri sisenemist lülitab aparaat end sisse. Tol hetkel on ta Marsi pinnast 122,5 kilomeetri kõrgusel ja liigub kiirusega 21000 kilomeetrit tunnis.

Suured kuumuskilbid pidurdavad Shiaparelli liikumist. Siin läheb Euroopa kosmoseagentuuri teadlaste plaanitu ja reaalne elu lahku. Plaani kohaselt oleks Shiaparelli pidanud kuumuskilbid eemaldama seitsme kilomeetri kõrgusel. Peale seda oleks seade pidanud sisse lülitamaradari, kõrgus ning kaugusmõõturid. Rakettmootorid pidurdaksid Shiaparelli liikumiskiirust, kuniks masin on jõudnud kahe meetri kõrgusele maapinnast. Seejärel pidanuks sisse lülituma pidurdussüsteem, mis pidurdab sondi liikumiskiiruse umbes seitsme kilomeetrini tunnis. Seejärel laskunukssond Marsi pinnale.

Aga nii ei juhtunud. Kõik läks plaanipäraseltkuni kuumuskilpide eemaldamiseni. Shiaparelli loovutas kilbid agaliiga vara.

Süsteem arvas, et on planeedi pinnale lähemal kui ta tegelikult oli. Maandur pani mõneks sekundiks tööle endarakettmootorid ja arvas, et on planeedi pinnale jõudnud. Maal paiknevas juhtimiskeskuses juubeldati, kuna seade asus edastama andmeid sensorite poolt, mis pidanuks aktiveeruma alles turvaliselt pinnale jõudmise järel. See oli kindel märk, et aparaat on turvaliselt Marsi pinnale jõudnud. Samal ajal sööstis robot tegelikult ligi 300 kilomeetrisetunnikiirusegaMarsi pinna poole ja purunes alla kukkudes. Juhtimiskeskusesse jõudev andmevoog katkes järsult.

Ülal äratoodu on andmete põhjaliku uurimise tulemus. ESA teadlased ei ole aga meelt heitmas – Shiaparelli üks ülesandeid oligi testida Marsile automaatse maandumise võimekust. Samuti suutis Shiaparelli emalaev, TGO end õnnelikult planeedi orbiidile manööverdada ja täitis sellega vähemalt osa missiooni eesmärgist.

ESA jätkab õnnetuse põhjuste väljaselgitamist, eesmärgiga välistada olukorra kordumise 2020 aastal, mil Marsile peaks jõudma veel üks sond.

Allikad: Motherboard ja Esa

Foto: Gerbil

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.