Esimese suure uudisteportaalina jõuavad Geeniuse lood lugejateni turvalise HTTPSi toel

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
https.jpg

Esimese suure uudisteportaalina jõuab Geenius.ee sisu alates 30. märtsist kõikide lugejateni läbi turvalisema https-protokolli, seega võivad lugejad alati kindlad olla, et Geeniuse lehel ilmunu on ehe ja mitte näiteks pahavara poolt mõjutatud.

“Meil on väga hea meel, et meie töö ehk Geeniuse leheküljel artiklid toimetatakse nüüd lugejateni turvaliselt. Lugeja näeb seda kõige lihtsamalt selle kaudu, et meie veebiaadressi alguses on nüüd https, mitte enam http. Internetilehitseja näitab selle kohta ka rohelist tabaluku märki, mis kinnitab, et ühendus on turvaline,” ütles Geeniuse peatoimetaja Hans Lõugas.

Lõugase sõnul on Eestis pikalt räägitud sellest, kuidas tavaline arvutikasutaja turvaliselt internetis toimetada saab. Üheks levinud soovituseks on otsida rohelist tabalukumärki ehk turvalist ühendust näiteks internetipanka sisse logides, sest just neid finantsandmeid tuleks hoolikalt valvata.

“Tegelikult on 2017. aastal maailm nii kaugel, et internetipank pole enam mingi erand ning oleks hea, kui kõik maalima veebilehed toimiksid üle turvalise ühenduse,” sõnas Lõugas. “Täpselt seda andis mõista ka Google, kes mullu teatas, et hakkab otsingumootori tulemustes esimesena pakkuma turvalise https ühendusega veebilehti.”

Miks https-i vaja on?

Lõugase sõnul on põhjuseid mitu. “Sisuliselt tekib veebiserveri ja inimese seadme, olgu see arvuti või telefon, vahele turvaline ühendus, mida keegi jälgida ei saa. See tähendab, et veebilehele sisestatud kasutajanimesid ja salasõnu ei saa keegi pihta panna,” ütles ta.

Kuigi tavalisel uudistelehel sellist sisselogimist ei toimu, on https-ist siiski kasu. Turvalise ühenduse korral ei saa võõras veebilehe sisu muuta ja võib kindel olla, et tegu on ehtsa Geeniuse lehega.

“Ilma https-ita võib näiteks lugeja arvutis olev pahavara või avalikus wifi võrgus tegutsev kurjategija seda veebilehte muuta, panna sinna rämpsreklaame või hoopis õngevõtmise katseid,” selgitas Lõugas. “Lugeja eeldab, et see on usaldusväärne sait ja läheb sellega kaasa. Selliseid juhtumeid on olnud, näiteks töötas nii ühe kurikuulsaima Eesti küberkurjategija Vladimir Tšaštšini pahavara.”

“Sellepärast ootan väga innukalt, et ka teised Eesti uudisteväljaanded kiiresti turvalise ühenduse peale järgi tuleks, sest sellest on kõigil ainult võita,” lisas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.