Elisa uute teenuste valdkonna juhi Meelis Seeri sõnul on sarnaseid pettuseid esinenud ka varem ja neid on tehtud väga mitme erineva ettevõtte nime alt. „Petturid lähevad ajaga aina osavamaks ja nii on ka viimase petuskeemiga, mis on väga selgelt ja usutavalt sõnastatud ning kus kasutatakse osavalt ka ettevõtte värviskeemi. Tasub aga alati meeles pidada, et ei Elisa ega ükski teine ettevõte ei palu auhinna kättesaamiseks oma klientide pangaandmeid ega kiirusta võitjat pealtnäha tavapärastele uuringu küsimustele vastamast või mõnele lingile vajutamast.“

Elisa loosimängude võitjad tehakse alati teatavaks sotsiaalmeedia postituses ja liitumisega seotud looside puhul võetakse kliendiga personaalselt ühendust. Posti teel auhinna kättesaamiseks ei paluta kunagi võitjal saatmiskulusid tasuda.

Kuidas tunda ära ohtliku sisuga lehed?

• Lehed ja rakendused, mis pakuvad midagi liiga head, et tõsi olla, on suure tõenäosusega pettused.
• Pettuste puhul kasutatakse sageli vigast eesti keelt või halva kvaliteediga pilte ja logosid.
• Pahavara levitavad lehed ei kasuta õiget domeeni või puudub aadressiribal nende ees tähis “https”.
• Pahavara üritatakse tihti levitada kanalite kaudu, mida ettevõtted tavapäraselt reklaamimiseks ei kasuta – näiteks saadetakse kampaaniainfo Messengeris suvalise inimese poolt.
• Pettuste ja rünnakute puhul palutakse tihti sisestada kohe lehele minnes andmeid või tõmmata alla rakendus, jagamata seejuures pädevaid selgitusi, miks seda on teha vaja.