Ettevõtluskõrgkooli Mainor juht: meil on vaja mugavat äppi eesti keele õpetamiseks, kas või riigi rahaga

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oad. Foto: Jake Farra

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on aina selgem, et jutt e-liidrist Eestist on õõnes minevikusaavutuste najal liulaskmine. Meil on hädasti vaja tarka välistööjõudu, kuid pole ühtegi äppi, mis moodsalt ja mugavalt eesti keelt õpetaks.

“Minult on nii USA professor, Nepaali üliõpilane kui Šveitsi ärijuht küsinud, millise äpiga saaks eesti keelt õppida. Need on olnud piinlikud olukorrad. Tallinna expat-kogukonnas, kus paljud on tulnud siia startup-firmasse tööle või seda rajama, on liikunud meem “it’s Estonia, there’s an app for that“. Nii veider kui see ka ei tundu, aga eesti keele õppimiseks pole ühtki äppi,” ütles ettevõtluskõrgkooli juht.

Oadi sõnul leidub küll erinevaid digikujul ressursse eesti keele õppimiseks, aga rakendust, mis kasutajaga suhtleks, tema keeleõpet struktureeriks ja arengut kontrolliks ehk nii-öelda digitaalset keeleõpetajat ei ole. Tehnoloogiliselt pole selles midagi võimatut, efektiivseid keeleõppeäppe on palju, tuntumad näiteks Duolingo, Babbel ja Memrise.

“Mis kõige iroonilisem – siinsamas Tallinnas arendavad noored eestlased keeleõppeäppi Lingvist. Nad said kaks aastat tagasi kaheksa miljoni eurose investeeringu, et arendada välja jaapani keele põhjal inglise keele õpe. Ossinovski ütles äsja, et 15 miljonit eurot on riigieelarves marginaalne summa, kuid ometi pole me suutnud luua digitaalset eesti keele õpetajat, kes võiks asuda iga uuseestimaalase telefonis ja talle sobivas tempos eesti keelt õpetada,” tõi Oad välja.

Ettevõtluskõrgkooli juhi sõnul tähendab see tegelikult, et kuigi Eesti ühiskonna uus oluline väljakutse on nutikalt juhitud sisseränne, ei ole meil õieti mingit tugistruktuuri, et uuseestimaalasi ka samm-sammult eesti kultuuri sisse tuua. “Me oleme keelepõhine kultuur, see on fakt. Küsi kümnelt erinevalt Eestisse saabunult – kõik ütlevad, et eesti keele oskus on see suur barjäär, mis uusi ja vanu eestimaalasi tegelikult lahus hoiab.”

“Riigieelarvest leidub kümneid miljoneid, et renoveerida küsitava väärtusega hoonelahmakaid. Kas tõesti ei leidu raha, et hankida hästi disainitud äppi, mis õpetaks uutele Eesti fännidele riigikeelt?” küsis Ettevõtluskõrgkooli Mainor juht.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.