Uudis

Euroopa Parlament toetas vastuolulist autoriõiguse reformi

Erik Prozes/Scanpix/PM

Euroopa Parlament kiitis täna heaks vastuolulise Euroopa Liidu autoriõiguste reformi, mis asetab meediaorganisatsioonidele suurema vastutuse nende platvormidel avaldatava sisu eest.

Hääletusele eelnenud tulisest debatist ja ägedast lobitööst hoolimata toetas Strasbourgis istungjärku pidav europarlament autoriõiguste reformi 348 poolt- ja 274 vastuhäälega, 36 saadikut jäi erapooletuks.

Kui tavapäraselt võinuks hääletust Euroopa Parlamendis näha vaid formaalsusena, polnud reformi vastuolulisuse tõttu hääletuse tulemus lõpuni kindel.

Eurosaadikutel oli uute reeglite osas sügavaid erimeelsusi ja vaidlus tõi kaasa ühe Euroopa Liidu ajaloo ulatuslikema lobitöö tehnoloogiahiidude, meediakontsernide, sisuloojate ja aktivistide poolt.

Võitlus Euroopa autorikaitse reeglite reformimise üle sai alguse 2016. aastal, kui seda nähti hädavajaliku meetmena kohandada viimati 2001. aastal uuendatud reegleid digiajastule, kus domineerivad platvormid nagu Youtube ja Facebook.

Meediamajad vs. veebihiiud

Reformi tuliste pooldajate seas olid meediakontsernid ja sisuloojad, kes tahavad lõigata kasu veebiplatvormidel jagatud sisu pealt.

Selle vastu olid aga veebihiiud, kes teenivad üüratut reklaamitulu oma platvormidel avaldatud sisu pealt, ning internetiaktivistid, kes kardavad, et uued reeglid piiravad väljendusvabadust.

Europarlamendi hääletusele eelnenud päevadel korraldati Euroopas suuri meeleavaldusi ja Saksamaal tulid laupäeval kümned tuhanded inimesed tänavatele loosungi all “Päästke Internet”.

Sarnaseid proteste korraldati ka Austrias, Portugalis ja Poolas. Seejuures jätsid suured Poola ajalehed esmaspäeval oma esiküljed tühjaks, et ärgitada eurosaadikuid reformi toetama.

“Ma tean, et on palju hirme selle pärast, mida kasutajad võivad või ei või teha. Nüüd on meil selge garantii sõnavabadusele, õpetamisele ja veebi loomingulisusele,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip hääletuse järel.

“Sünge päev internetivabadusele”

Reformivastase liikumise keskus oli Saksamaa, kus seda juhtis Piraadipartei eurosaadik Julia Reda, kes tõi välja uute reeglite kaks punkti, mis kujunesid vaidluse keskmeks.

Reda ütles, et hääletus “on sünge päev internetivabadusele”, ja kirus parlamendisaadikuid, kes keeldusid napi enamusega muudatuste teksti enne viimast hääletust muutmast.

Uute reeglite suurimaks tüliõunaks on Artikkel 13 millega nõutakse, et Google’ile kuuluv Youtube ja muud platvormid nagu Facebook ja Soundcloud eemaldaks automaatsete filtrite abil autoriõigusi rikkuva sisu. Vastasel juhul ootaks neid kopsakas trahv.

Reda ja tema toetajad hoiatasid, et Artikkel 13 nõuab platvormidelt filtreid, mis kustutaksid automaatselt ja tihti ekslikult veebist sisu. Reformi toetajad, nende seas Euroopa Parlamendi liige Axel Voss, on aga teatanud, et selliseid filtreid otseselt ei nõuta, ehkki nad ei ole seletanud, kuidas firmad ilma nendeta reegleid jõustaksid.

Teine suur vaidluspunkt on “autoriõigusega kaasnevad õigused”, mille alusel peavad veebiplatvormid maksma meediale tasu uudislugude eest, millele platvorm lingib ja millest ta katkendi avaldab.

Uudisteagentuuride sõnul teenivad internetihiiud nagu Facebook ja Google nende uudislugudega seotud reklaami pealt miljardeid dollareid tulu, samas kui meediaorganisatsioonid kannatavad.

Suured meediakontsernid, nende seas ka uudisteagentuur AFP, on seetõttu uusi reegleid toetanud, nähes neid hädavajaliku meetmena kaitsmaks kvaliteetajakirjandust ja traditsioonilist meediat, mille tulu on digiajastul kiirelt langemas.

Kui uusi reegleid liikmesriikides õigesti jõustatakse, “aitab see elus hoida ajakirjandust väljal, mis nagu tõendid näitavad, on endiselt parim viis väärinformatsiooniga võitlemiseks”, ütles AFP tegevjuht Fabrice Fries.

Vastased nimetavad seda aga “lingimaksuks”, mis vaigistab arutelusid internetis ja toob tulu ainult meediahiidudele, samas kui ajakirjanikud ise sellest kasu ei saa.

Reformile on tugevat poolehoidu avaldanud Prantsusmaa ja veel mitu EL-i liikmesriiki. “Autoriõigused ei ole tsensuur. See on vabadus luua ja informatsiooni mitmekesisus,” säutsus Prantsuse presidendipalee Twitteris. “Autoriõigusteta poleks Euroopas enam innovatsiooni ega kultuuri.”

Google’i pressiesindaja ütles, et reform täiustab kahe aastakümne vanust seadust, “kuid tekitab sellest hoolimata õigusliku ebakindluse ja kahjustab Euroopa loov- ja digimajandusi”.

“Detailid on tähtsad ja me ootame võimalust teha koostööd poliitikakujundajate, kirjastajate, loojate ja õiguskandjatega ajal, kui EL-i liikmesriigid hakkavad neid uusi reegleid ellu viima,” sõnas ta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.