15. detsember 2016 läheb ajalukku päevana, mil käivitati satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo. Süsteem hakkas tänasest pakkuma esialgseid teenuseid avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele.
Galileo pakub tugi hädaabioperatsioonidele, täpsemat navigatsiooniteenust kodanikele, paremat aja sünkroniseerimist elutähtsates taristutes ning turvalisi teenuseid avaliku sektori asutustele.
Galileo satelliidid ja maapealne taristu on nüüd töövalmis. Selle kaudu saadetavad signaalid on äärmiselt täpsed, kuid need ei ole kogu aeg kättesaadavad. Seetõttu kasutatakse esialgses etapis esimesi Galileo signaale koos muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega, nagu GPS.
Lähiaastatel saadetakse Galileo süsteemi suurendamiseks orbiidile uusi satelliite, mis parandab järk-järgult Galileo kättesaadavust kogu maailmas. Satelliitnavigatsiooni võrgustik peaks eelduste kohaselt valmima 2020. aastaks, mil Galileo saavutab täieliku tegutsemissuutlikkuse.
Galileo on Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem. See pakub kogu maailma kasutajatele hulka tänapäevaseid positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimisteenuseid. Galileo on GPSiga täielikult koostalitlusvõimeline, kuid pakub lõppkasutajatele täpsemat ja usaldusväärsemat positsioneerimisteenust.
Praegu koosneb Galileo süsteem 18st juba orbiidil olevast satelliidist. Täiemahuline süsteem näeb ette kokku 30 satelliiti ja see peaks valmima 2020. aastaks.
Turul on juba kaks nutitelefoni, misGalileod toetavad, nendeks onBQ Aquaris X5 Plusja Huawei Mate 9. Eeldatavasti järgivad nende eeskuju ka muud tootjad. See võimaldab ka rakenduste loojatel testida oma ideid tegeliku signaali baasil.
Galileo esialgseid teenuseid haldab Euroopa GNSSi Agentuur. Galileo programmi tervikuna juhib Euroopa Komisjon, kes on delegeerinud vastutuse süsteemi kasutuselevõtmise ja tehniliste toe eest tegevusülesannetes Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA).
Foto:Euroopa Kosmoseagentuur
