Garage48 riistvaraüritusel võis näha nii droonisihikut kui ka elujagamiskaamerat

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Garage48 Hardware ja Arts 2017. Foto: Saara-Nette Tõugjas

Sel nädalavahetusel toimus Tartu ülikooli füüsikahoones neljandat korda Garage48 korraldatud üritus Hardware and Arts 2017, kus erinevad tehnoloogiaga seotud elualade esindajad tulid kokku ning valmistasid innovaatilisi projekte. Tehnoloogiaimesid leidus alates droonitulistajast ning lõpetades kantava kaameraga, millega saad voogedastada kogu oma elu.

Meeskonnad olid omavahel võistluses ning pühapäeva õhtul esitasid 21 meeskonda žürii ees kolme minuti pikkused liftikõned. Seejärel tegi žürii oma valiku ning lõpuks selgusid ka võitjad. Geenius teeb huvitavamatest esitletud projektidest ülevaate.

CBMS

CBMS ehk Centralized Battery Monitoring System võitis üritusel peaauhinna. Tegu on sõiduki aku tervist ning töökorda jälgiva seadmega, mille saab kinnitada aku külge. Kui aku hakkab peale pikka kasutamises tehtud pausi tühjaks saama, siis annab CBMS informatsiooni edasi programmile, mida jälgib aku omanik. Seejärel on võimalik aku välja vahetada ning vältida võimalikke probleeme. Toode on tegijate sõnul suunatud suurtele organisatsioonidele, kellel on palju sõidukeid, mida alati ei kasutata. Üheks näiteks toodi Eesti Kaitsevägi, mille masinapargist seisab linnakutes suur osa tükk aega ilma kasutuseta. CBMS oleks hea lahendus sellistele organisatsioonidele, et akude töökorda mugavalt jälgida.

Akujälgija CBMS. Foto: Saara-Nette Tõugjas

Streamo

Streamo lahendus on huvitav seetõttu, et meeskond ei loo omaette sotsiaalvõrgustikku, vaid integreerib enda füüsilise toote erinevate sotsiaalvõrgustikega. Tegu on kaameraga, mille saab kinnitada enda külge ning hakata enda tegevust sobivasse sotsiaalvõrgustikku voogedastama ehk striimima (meeskond ise nimetas tegevust lifestreaming ehk elu voogedastus).

Kasutada saab nii Facebooki, Twitteri kui ka Instagrami voogedastusvariante. Toodet esitlenud meeskonna sõnul kestab seadme aku lausa kuni 24 tundi ning on laetav juhtmevabalt. Seade on lisaks muule ka veekindel. Üheks järgmiseks tegevuseks on meeskonnal Kickstarteri kampaania alustamine, et investeeringuid koguda.

Streamo kaamera, mille saab ka enda särgi külge kinnitada.

No Drone Zone

Nii mõnestki üritusel olnud militaarteemalisest seadmest jäi kõigepealt silma grupi No Drone Zone seade, mida saab kinnitada relva külge ning seejärel drooni alla tulistada. Tegu on sihikuga, mis jälgib objekti lendu ning suudab kiiruse ning muude mõõtmiste põhjal ennustada, kuhu droon järgmiseks liigub. Seejärel on võimalik droon edukalt õhust kõrvaldada.

Lahendus on ennekõike suunatud inimestele, kellel tuleb tihtipeale tegeleda ohtlike droonilennutajatega. Potentsiaalseks kasutuskohaks võiks meeskonna sõnul olla näiteks lennuväljad, kus droonid tekitavad tihtipeale ohtlikke olukordi.

Droonisihik No Drone Zone. Foto: Saara-Nette Tõugjas

aFloat

aFloat pälvis võistlusel parima disainiga toote auhinna, kuid selles peitub ka palju muud huvitavat. Tegu on õngeridva külge käiva jubinaga, mis annab kasutajale märku, kui kala on konksu otsas. Kuna näkkamise korral läheb koheselt teade kasutaja nutiseadmesse, siis saab vahepealsel ajal tegeleda ka muuga, kui vaatamisega, kas kala on juba konksu otsa hakanud. Seadme sees on ka tuluke ning GPS, seega on seda lihtne öösel pimedas näha ning vajadusel ka telefoni abil üles leida.

aFloat ulbib vee peal ning vajadusel näitab valgust. Foto: Saara-Nette Tõugjas

Mapy.Me

Parima tarkvara auhinna teenis üritusel Mapy.Me, mis lubab inimesel luua ükskõik millise pildi või kirja kujuga marsruudi ning seejärel see reaalses elus läbi käia. Ehk kui keegi on kunagi mõelnud, et sooviks koera kujulist marsruuti mööda hommikul jooksmas käia, siis Mapy.Me aitab seda teha. Juba praegu on loodavaid marsruute võimalik lisada spordirakendusse Endomondo.

Miks mitte näiteks siili kujuline hommikujooks. Foto: Mapy.Me

False Radar

Teise koha teenis võistlusel projekt nimega False Radar, kes valmistas seadme, mis suudab lahingolukorras eksitada vastase radareid. Seade saadab välja signaali justkui oleks antud kohas vastase üksus. Reaalsuses pole seal aga midagi ning tegu on hea viisiga kuidas vastast valejälgedele juhtida. Meeskonnal on juba olemas algne kokkulepe kaitseväega, et seadet edasi arendada. Ideaalis soovitakse lahendust pakkuda ka teistele NATO riikidele.

Lisaks mainitutele oli üritusel ka teisi huvitavaid meeskondi. Näiteks Posture Tracker annab sensorite abiga inimesele märku, kui tema rüht on vale. Flighting tegi lambi, mis hõljub elektromagnetite abiga õhus. Huvitav näide on ka SID, mis on lihtne raadioside vahend sõduritele. Kuna käe peal kantava seadmega saab suhelda vaikselt nupukestele vajutades, saavad sõdurid lahinguväljal heli tekitamist vältida.

Kokku osales Hardware and Arts 2017 üritusel 175 inimest. Projektide jaoks käidi välja 36 ideed ning lõpuks moodustati 21 meeskonda, kes hakkasid valmistama ka reaalset seadet või toodet.

Võitjate saatuse üle otsustanud žüriisse kuulusid Priit Salumaa, Indrek Rebane, Veljo Raide, Toomas Tammis, Alvo Aabloo ja Hardi Volmer.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.