Ulmega on selline lugu, et suur osa sellest päriselus ei tööta. Mitukümmend aastat unistasid kõik videokõnedest ja nüüd, kui need kohal on, peavad äpitegijad hullu vaeva nägema, et keegi neid üldse kasutada viitsiks, sest kompromissid, mida tegema peaks, on lihtsalt liiga suured. Paljude asjadega läheb nii, et meie unistustes on nad kasutatavad igal pool kogu aeg kõige jaoks, aga reaalsuses leiavad nad endale väikse produktiivse niši, kus neist tegelikult ka palju kasu on.
Tavaliselt näebulmetoote elukaar välja selline, et kõigepealt on palju unistajaid, siis keegi toob kohmaka ja kalli täislahenduse turule, siis inimesed leiavad, et "no kellele seda nüüd veel vaja on, miks ma vanamoodi edasi ei võiks teha" ning lõpuks korjab tootja sellelt enamuse ebavajalikke funktsioone ära ja kõigemasinast saab ühe-kahe asja masin, aga ta teeb neid ühte-kahte asja hästi. Ning lõpuks võib-olla saab ta mõned funktsoonid juurde, kui inimesed tootega piisavalt harjunud on. Nutitelefonist näiteks hakkab alles praegu, kümme aastat pärast tema turuletulekut saama rahakott ning tema muutumisttoavõtmeteks või arvuti asendajaks ei paista massituru jaoks veel kusagilt.
Vahepeal on aga Samsung lõpetanud nutikülmikute haibiringi ning teinud neist midagi sellist, millele ma vaatan otsa ja leian, et tõesti, see on midagi, mida ma näeks end kasutamas, kui ta mul köögis oleks. Nende uus Family Hub külmikute sari tundub väga lahe.
Peamine on see, et suurem osa kelladest ja viledest on kas kadunud või neist ei räägita enam. Ei mingit juttu sellest, kuidas külmik teab, kui kaua su liha või piim kehtib ning automaatselt poest kaupa tellib.Selle asemel on külmkapi ukse sees hiigelsuur tahvelarvuti, kust retsepte vaadata (kas äpist või veebilehelt), e-toidupoest toitu tellida ningsöögitegemise taustaks netiraadiot või podcasti kuulata. Paar naljakat asja on muidugi endiselt ka: ekraanile saab teiste pereliikmete jaoks märkmeid sirgeldada ning külmkapis olevad kolm kaamerat teevad kapi sisust pildi iga kord kümme sekundit pärast ukse sulgemist, mis tähendab et poes olles saad oma telefonist vaadata, mis sul külmkapis tegelikult on.
Kokku on see minu arvates täiesti toimiv pakett. Peaaegu terve külmiku ukse suurune ekraan on suur ja mõnus ning toiduvalmistamise jaoks on sealt palju mugavam retsepti jälgida kui märgade kätega oma nutitelefoni avamas käia. Kui Eesti e-poodidega integratsioon teha, oleks sealt ka toitu ilmselt mõnus tellida. Podcaste kuulan ma köögis askeldamise taustaks niikuinii. Kellel on Samsungi teler, saab telerist pilti ka külmkapi ekraanile striimida.Ja no muud asjad, olgu peale, turundusel on ju ka jutupunkte vaja.
Küllap on Family Hubil veel terve hulk praktilisi probleeme. Ameeriklased, kes seda juba aasta alguses CESil nägid, kurdavad, et Tizenil jooksev tahvelarvuti on aeglane ja äppe pole, kui neid tahtma peaks. Võib ka üsna kindel olla, et kui need külmikud varsti Euroopas müügile jõuavad, on nad päris kallid. Ja kindlasti võib mõni öelda, et täpselt sama töö teeb ära köögiseinale kinnitatav mõnesajaeurone iPad ja neil on ka õigus.
Aga ma jään enda juurde: see hiigelsuur puuteekraan köögis on midagi, mida ma kindlasti näeksin end kasutamas ning sellega ongi nutikülmik jõudnud minu jaoks produktiivuse platoole. Muide, oma eelmises artiklis pahandasin ma nutikelladega ja siis mitu inimest kirjutas, et nende jaoks on nutikellad kasulikud küll. Peamiselt ütlesid nad, et tegemist on mõnusa pulsilugeja ja trennikaaslasega. Sama näitavad väidetavalt Apple'i andmed: inimesed kasutavad Apple Watchi ülekaalukalt kõige rohkem just trenniabilisena. Siit terendab üks järjekordne produktiivsuse platoo, keegi peab lihtsalt julge olema ja julgema esimesena kõik need muud mõttetud funktsioonid kella pealt ära korjata.
Ajakirjaniku reisikulud Berliini kattis Samsung.
