“Tegu on siiski suurepärase tööriistaga, mis ei ole mõeldud inimteksti ega perfektse tõlke asendamiseks. Sel on kolm peamist rakendust: Esiteks järeltoimetamine ehk Google Translate’is tõlgitud teksti vigu saab inimene hiljem parandada, kuid see kiirendab tõlkeprotsessi. Teiseks umbkaudne arusaamine tekstist, arvestades, et seal võib vigu esineda. Kolmandaks naljakate näidete genereerimine ja teiste lõbustamine.”
Fišel sõnab, et ehkki tõlkesüsteemi pidevalt arendatakse, tekib lihtlabastes lausetes vigu. Näiteks lause: “Kuule, kas sa kohvi tahad?” kõlas Google Translate’i abiga (nüüdseks on süsteemi täiendatud): “Listen, are you cafe iodine?“
Kuigi õige kontekst võiks aimatav olla, oli tulemuseks arusaamatu lause.
Neurotõlge on Tartu Ülikoolis arendatud tõlkemootor, mida saavad veebis kõik vabalt kasutada ja millest saavad abi ärimehedki.
Fišel selgitab, et alguses pakkus Neurotõlge tõlkevasteks suvalisi lauseid, näiteks “Järgmiseks aastaks sai teist prostituut”, ehkki originaallause kõlas: “Euroopa Komisjon tuli kokku ja asja arutatakse.”
Pinged külalistemajas kasvasid
Tõlkemootorid tekitavad segadusi ja nii juhtus ka Ulviga, kes kaotas usalduse ja pinged Islandi külalistemajas kasvasid suureks. Ka pererahvas leidis, et nende kohta on halvasti öeldud ja selguse mõttes otsustasid nad Ulvi blogiteksti professionaalses tõlkebüroos ära tõlkida lasta.
Tõlge saabus kaks päeva enne Ulvi töölepingu lõppemist ja ärasõitu. Tekst prinditi välja ja kui Ulvi ingliskeelset teksti oma toas lähemalt uuris, tekkis tal tunne, otsekui vaataks ta ilusat roosat päikesetõusu must-valgest televiisorist. Värvikad väljendid läksid kaotsi.