Mustmaa kinnitab, et tal ei olnud vähimatki põhjust ega kavatsust kedagi solvata: “Islandlased on nii ägedad, nende maa on samuti äge, aga et ma viibisin Islandil juba kolmandat korda, ei saanud ma enam samu asju korrata. Sellepärast keskendusin blogis rohkem ümbritsevatele inimestele, kes on samuti väga koloriitsed tüübid. Ma ei ole neid solvanud,” räägib ta saates.

Kolleegid puhkisid pahaselt ringi

Kui üks kolleegidest hakkas Google Translate’i abiga teksti lugema, oli ta järgmisel päeval Ulvi peale pahane: “Ta puhkis pahaselt ringi, ei vahetanud minuga ainsatki sõna.” Ulvi imestas, millest küll selline reaktsioon oli tingitud.

Lõuna ajal selgus, et islandlane oli eestikeelse blogi tõlketeksti inglise keelde tõlkinud.

Ulvi jäi esialgu rahulikuks ja püüdis kolleegidele selgitada, et eestikeelset teksti niimoodi tõlkida ei saa. Kui aga ilmus välja järgmine inimene, kes oli samuti solvunud, läks olukord Ulvi sõnul põnevaks.

Lõpuks sisestas ka Ulvi ise oma blogi teksti Google Translate’i ja siis sai ta solvumise põhjusest aru. Tõlketekst üllatas teda – need ei olnud sisult samad laused, mida tema oli eesti keeles kirja pannud.

Lihtsad laused ajasid tülli

Näiteks oli blogis lause: “Ema jääb napilt ellu ja sama napilt jääb ellu ka uks, kust emandkokk väljus.”

Tõlge: “Eesti ema on lihtsalt maha kõngenud ja uksel emantsipatsioon läheb sama hästi.”

Teine näide: “Kiida kasuks mängis küll ka asjaolu, et tema teine pool, kena ja arukas britt, oli kohalike kuludega liustikugiidiks koolitet.“

Tõlge: “Oligi hea temaga hüvasti jätta, sest tema hea ja tark vend oli kohapealse purilennukiga lendamine.”

Ulvi mõistis, et tõlketekst pole sugugi naljakas ja selle sisust oli väga raske aru saada. Ta korraldas lõunalauas koosoleku, kus ta ütles, et ei ole hea mõte humoorikat ilukirjanduslikku teksti niimoodi tõlkida.

Google’i abiga võime tõlkida üksikuid sõnu, aga kultuurikontekstist väljarebitud lauseid niimoodi tõlkida ei saa. Ta tõi islandlastest ja tšehhidest kolleegidele näiteid, rääkis kalambuuri ja metafoori mõistest, püüdes olukorda selgitada.

“Ei tuisku ega tormi karda eesti mees” kõlab Google’i tõlkemootoris näiteks: „Eesti mehed ei karda tisse.“

Google Translate on hea, aga…

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel kinnitab saates, et Google Translate on levinuim veebis saadaolev tõlkemootor, mille kvaliteet on parimate hulgas, kuid antud näidete põhjal võib öelda, et tõlkemootor ei arvesta konteksti ja tõlgib umbkaudselt.

“Tegu on siiski suurepärase tööriistaga, mis ei ole mõeldud inimteksti ega perfektse tõlke asendamiseks. Sel on kolm peamist rakendust: Esiteks järeltoimetamine ehk Google Translate’is tõlgitud teksti vigu saab inimene hiljem parandada, kuid see kiirendab tõlkeprotsessi. Teiseks umbkaudne arusaamine tekstist, arvestades, et seal võib vigu esineda. Kolmandaks naljakate näidete genereerimine ja teiste lõbustamine.”

Fišel sõnab, et ehkki tõlkesüsteemi pidevalt arendatakse, tekib lihtlabastes lausetes vigu. Näiteks lause: “Kuule, kas sa kohvi tahad?” kõlas Google Translate’i abiga (nüüdseks on süsteemi täiendatud): “Listen, are you cafe iodine?“

Kuigi õige kontekst võiks aimatav olla, oli tulemuseks arusaamatu lause.
Neurotõlge on Tartu Ülikoolis arendatud tõlkemootor, mida saavad veebis kõik vabalt kasutada ja millest saavad abi ärimehedki.

Fišel selgitab, et alguses pakkus Neurotõlge tõlkevasteks suvalisi lauseid, näiteks “Järgmiseks aastaks sai teist prostituut”, ehkki originaallause kõlas: “Euroopa Komisjon tuli kokku ja asja arutatakse.”

Pinged külalistemajas kasvasid

Tõlkemootorid tekitavad segadusi ja nii juhtus ka Ulviga, kes kaotas usalduse ja pinged Islandi külalistemajas kasvasid suureks. Ka pererahvas leidis, et nende kohta on halvasti öeldud ja selguse mõttes otsustasid nad Ulvi blogiteksti professionaalses tõlkebüroos ära tõlkida lasta.

Tõlge saabus kaks päeva enne Ulvi töölepingu lõppemist ja ärasõitu. Tekst prinditi välja ja kui Ulvi ingliskeelset teksti oma toas lähemalt uuris, tekkis tal tunne, otsekui vaataks ta ilusat roosat päikesetõusu must-valgest televiisorist. Värvikad väljendid läksid kaotsi.

Ta küsis pererahva käest, kas tekstis midagi naljakat ka oli. Pererahvas raputas pead ja vastas, et pigem mõjus tekst irooniliselt, sarkastiliselt. Nad tahtsid teada, mida Ulvi pidas silmas lausega: “Kui torm oli möödas, oli kõik alles, isegi pererahva kolm lapsukest oli alles jäänud.”

Ulvi kinnitab, et kolm rõõmsat poissi sagisid pidevalt majas ringi ja tal polnud mõtteski nende kohta midagi halvasti öelda. Pererahvas aga otsustas, et tõlge polnud hea ja tegi ettepaneku tõlkimistasu Ulvil kinni maksta. Arvel olev summa oli suurusjärgus 2700-2800 eurot.

Arve tuleks saata Google’ile

Mark Fišel kahtleb, et pererahvas luges teksti ehk halva tujuga ning arve soovitab ta naljaga pooleks saata Google’i kontorisse Californiasse.

Siiski imestab Mark Fišel, et eesti-inglise keelepaari tõlkes nii palju umbmäärast tõlget on, sest andmebaasi täiustatakse pidevalt.

Ta soovitab Google Translate’i automaattõlget rakendada tekstide puhul, mille leksika on hästi paigas, näiteks tehniliste juhiste, seadustekstide ja lühikeste subtiitrite tõlkimisel.

Tõlkemeetodeid on omavahel raske võrrelda, leiab Fišel. Õnneks on Neurotõlge tõlkemootor varustatud kahe nupuga: “Tõlgi” ja “Võrdle”. Võrrelda saab kolme erineva tõlkemootori variante – neurotõlke, Google Translate’i ja Tilde masintõlke programmi veebirakenduses pakutavaid tõlkevasteid.

Neurotõlge pakub kolm vastet suvalises järjekorras ja kui üks on välja valitud, alles siis selgub kõnemootori allikas.

Kõnemootorite arendamise töö alles kestab. Loodetavasti jääb Ulvi blogitõlke kurioosne arusaamatus siiski üksikuks näiteks masintõlke ja inimliku solvumise emotsionaalsest kokkupõrkest.