Uudis

Grafeeni võidakse tulevikus paremate ajuimplantaatide loomiseks kasutada

Süsinik on üks levinumaid elemente universumis ja samas ka üks huvitavamaid. Kui mõne päeva eest kirjutasime üle ootuste tugevast süsiniknanotorudest valmistatud materjalist siis seekord on põhjust rääkida teistsugusest süsinikus vormist–- grafeenist. Nimelt võib see olla hea materjal aju implantaatide valmistamiseks, kirjutab TechCrunch.

Grafeen on süsiniku vorm, milles üksikud aatomid on pakitud heksagonaalselt kärjekujulisse raamistikku. Kogu struktuur on vaid ühe aatomi paksune. Kuna grafeen on tugev, kerge, painduv ning juhib hästi elektrit, arvavad Trieste ülikooli Cabridge’i grafeenikeskuse teadlased, et see võib sobida hästi ajusse paigaldatavate elektroodide loomiseks.

Varasemad uuringud on näidanud, et grafeeni saab kasutada närvirakkudelt signaali edasi kandmiseks, kui seda on varem töödeldud. Töödeldud grafeenist tehtud elektroodide puhul on signaal aga väga mürane ja see piirab oluliselt nende kasutamist. Triste ülikooli teadlased kasutasid oma avaldatud teadustöös töötlemata grafeeni, mis kandis närvirakkudelt signaali edasi oluliselt efektiivsemalt.

„See on esimene kord kui me grafeeni neuronitega otse ühendasime,“ ütles Trieste ülikooli Professor Laura Ballerini. „Me katsetasime seejärel närvirakkude võimet tekitada elektrisignaale, mis on sarnased teatud aju tegevustele ja leidsime, et närvirakkude võime närviimpulsse edasi kanda ei muutunud.“

Kuigi tegu on alles esimese sammuga, võib Triste ülikooli teadlaste uurimustöö viia tulevikus ohutumate ja efektiivsemate ajuimplantaatideni, mis aitavad taastada kahjustatud ajufunktsioone. Selleni võib muidugi veel paar kümnendit aega kuluda. Edaspidi püüab uurimisrühm selgeks teha, kuidas erinevad grafeeni vormid mõjutavad närvirakke ja kas materjali omaduste muutmine mõjutab ka bioloogilisi süsteeme.

Foto: CORE-Materials/Flickr

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.