Uudis

Gümnaasiumiõpilastele valmis küberkaitsekursus, aga sellest tuleb lastele rääkida juba esimeses klassis, sest muidu on hilja

Veebikonstaabel Maarja Punak. Foto: Andres Haabu / PM/SCANPIX BALTICS

Nutitelefone kasutavad üha nooremad lapsed ja küberohtudest räägitakse juba esimestes klassides. Küberharidus on muutumas Eesti koolides igapäeva osaks, kuna valminud on uus temaatiline ainekava.

Nädalavahetusel toimunud Küberolümpia seminaril rääkis veebikonstaabel Maarja Punak, millised trendid valitsevad digitaalses ohutuses politsei vaates. Kui Punak koole külastab, siis kõige tavalisem asi, millest ta oma loengutes räägib on mobiiltelefon, kuna sellest algab nutihügieeni teema.

“Oleme jõudnud ajajärku, kus lapsevanemad nõuavad, et lapsel peab olema lasteaias kaasas telefon, et nad saaksid pidevalt oma lapsevanemaga ühenduses olla. See on üks trend ja me ei tea, kuhu see välja viib,” tunnistas Punak.

Kui liikuda edasi kooli keskkonda, siis esimesed suured jamad mobiiliga tekivad tema sõnul teises ja kolmandas klassis. Näiteks tõmmatakse WC-uks lahti ja tehakse teisest pilti või tehakse lihtsalt tüngakõnesid.

2000ndate keskpaigas käis veebikonstaabel koolides mobiiltelefoniga seonduvatest probleemidest rääkimas 7. ja 8. klassile. “Praegu oleme jõudnud sinnani, et neist samadest asjadest tuleb rääkida esimeses, teises ja kolmandas klassis. Neljas ja viies klass on juba ammugi liiga hilja,” lausus ta.

Kontosid müüakse ja vahetatakse

Trend on see, et kõik on liikunud varasemale ajale. “Oleme sellest teadlikud, kuid murekoht on see, et lapsevanemad pole valmis seda vastutust enda peale võtma. Nad loodavad liiga palju, et kool õpetab ja juhendab, aga kõige elementaarsem õpetus peaks tulema ikkagi kodust, et sa ei tee WC-ust lahti ja ei pildista ning ei jaga seda fotot teistega,” rääkis ta.

Järgmine trend on mängimine. Tänapäeval on noored suvevaheajal kodus ja mängivad näiteks Counter-Strike’i. “Nüüd on meil olukord, kus meil on sotsiaalselt ebaküpsed ja küpsed inimesed ning võib-olla ka halbade kavatsustega inimesed,” tõdes Punak.

Ning siis tuleb koolides tegeleda lihtsamate probleemidega nagu solvamine ja sõimamine, kuni selleni välja, et lapsed teevad omavahel ärilisi tehinguid. Müüakse ja vahetatakse omavahel kontosid, näiteks “Counter-Strike’i” kontod võivad maksta 200-400 eurot. Politseini jõuavad need mured seetõttu, et raha makstakse, kuid kontot vastu ei saada. “Ka kõige lihtsam mängude maailm on muutunud hoopis teistsuguseks,” märkis veebikonstaabel.

Praegu on internetis väga palju suhtluskeskkondi Facebookist Yellowni, seal sõlmitakse mingeid kokkuleppeid ning politsei ei hooma enam, kus inimesed ringi kolavad ja neid on ka keerulisem kaitsta. Seetõttu peavad koolilapsed olema ise targemad kui teistega suhtlevad. “Probleemid tekivad seetõttu, et lapsevanemad ei tea, kus nende lapsed käivad. Nad ei oska arvestada, et lapsed on leppinud kusagil võõra inimesega kohtumise kokku, kuid sellest võib pahandus tulla,” lausus Punak.

Küberõpe jõuab koolidesse

Tallinna Tehnikaülikooli Küberolümpia projektijuht Birgy Lorenz uuris oma doktoritöös õpilaste hakkamasaamist internetis ja digitaalset ohutust ning ka sellest selgus, et täiskasvanud pole lastele võrdväärsed partnerid. “Kui lapsed räägivad ühtedest muredest, siis vanemad kuulevad hoopis teisi asju. Kui laps ütleb, et minu arvutisse on häkitud, siis vanem kuuleb, et sa kasutad liiga palju arvutit,” selgitas Lorenz. “Õnneks on koolides rohkem inimesi, kes juba saavad nendest probleemidest aru, kuid valdav enamus täiskasvanuid on nõrgemal positsioonil kui õpilased,” tõdes ta.

Tallinna Tehnikaülikooli Küberolümpia projektijuht Birgy Lorenz. Foto: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Haridusministeeriumi tellimusel on valminud 1. kuni 9. klassi õpilaste jaoks küberhariduse ainekava ning koolid on selle vastu suurt huvi üles näidanud. Lorenzi sõnul soovib pilootprojektis osaleda 30 kooli. “See on koolide jaoks vabatahtlikkuse vormis võetav ainekava ning seda võib läbi viia huviringi tunnina, võib võtta mõne mooduli, võib võtta terve aine,” täpsustas ta. Samuti valmis gümnaasiumiõpilaste jaoks küberkaitse teemaline baaskursus “Infoühiskond ja isiklik turvalisus”.

Panus tehnoloogiaharidusele

Seminaril toimunud paneeldiskussioonis arutleti selle üle, et mida peaks Eesti täna tegema, et tagada rahva globaalne tulevik ning Startup Estonia küberkaitse valdkonna projektijuht Marily Hendrikson panustaks tehnoloogiaharidusele. “Meil on ajalooliselt olnud väga tugev põlvkond insenere, kuid nüüd on väike tühimik, aga tänaseks hetkeks on meie ühiskond ja poliitilised jõud koondunud ning me oleme taas investeerimas tehnoloogiaharidusse,” rääkis ta.

Kõige ilmekam näide on tema sõnul kahe viimase aasta Euroopa kõige suurema robotvõistluse Robotexi kasv. Mullu lisandus võistlusele suurusjärgus 300 roboti ehitajat, kes on algkooli lapsed. Ühe aastaga kasvas osalejate arv nii palju seetõttu, et sellega on sihipäraselt tegeletud. “Kui me sedasi jätkame, siis meil tuleb uus põlvkond väga nutikaid tehnoloogia arendajaid ja kasutajaid ning see pisik levib edasi. Meil on seda sisemist ressurssi,” lausus Hendrikson.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.